Kui keskkonnasõbralikud on praegu turule tulevad uued biolagunevad, kompostitavad ja bioressursipõhised plasttooted?

Kui keskkonnasõbralikud on uued biolagunevad, kompostitavad ja bioressursipõhised plasttooted?

Esiteks tuleb mõista erinevusi bioressursipõhise ja fossiilkütusepõhise, biolaguneva ja kompostitava plasti vahel. Biolagunevat ehk kompostitavat plasti saab toota kas bioressursipõhisest või fossiilkütusepõhisest toorainest ning bioressursipõhist plasti saab kavandada nii, et see oleks kompostitav või biolagunev (või mitte).

Bioressursipõhiste materjalide – nagu ka fossiilkütusepõhise plasti – kestlikkus sõltub tootmistavadest, toodete kasutuskestusest ja käitlusest kasutuskestuse lõpus. Biolagunevad ja kompostitavad plasttooted võivad teatud juhtudel ja kasutusaladel aidata vähendada keskkonna plastireostust, kuid need ei paku üldist, eraldiseisvat lahendust Euroopa praegustele plastireostuse probleemidele.

Mis on EEA uue ülevaate eesmärk? Miks on üldsuse parem teadlikkus nii oluline?

Uute plasttoodete, nende tähenduse ja võimaluste osas valitseb suur segadus. On väga oluline, et inimesed neid erinevusi teaksid ja mõistaksid. Kui tarbijad arvavad, et „bioressursipõhiseks“ märgistatud pakendeid saab kompostida ja visata biojäätmekasti, võivad nad tegelikult plastireostust suurendada. Ülevaate eesmärk on teavitada poliitikuid ja üldsust neist puudustest ning vajadusest selgelt teada neid erinevusi ja igat liiki plasttoodete nõuetekohast kõrvaldamist.

Kõik väited kompostitavuse või biolagunevuse kohta peaksid olema täpsed ja selgelt viitama, mis tingimustel need omadused kehtivad. Näiteks tööstuslikult kompostitavad plasttooted on biolagundatavad konkreetsetes ja kontrollitud tingimustes tööstuslikes kompostimisettevõtetes. Neid ei ole võimalik täielikult kompostida kodukompostrites, mis töötavad tavaliselt ainult madalamal temperatuuril ning kus niiskus ja mikroorganismide esinemus suuresti varieeruvad.

Mis on nende uute plasttoodete peamised probleemid ja võimalused?

Oluline on välja selgitada, mis toodete puhul on mõistlik kasutada biolagunevat või kompostitavat plasti ja mis juhtudel võib see teha pigem halba kui head. Näiteks kompostitavate kilekottide kasutamine kodumajapidamiste toidujäätmete kogumiseks näib suurendavat toidujäätmete kogumise määra, sest tarbijad peavad neid mugavaks. Seetõttu soovitavad või nõuavad mõned omavalitsused ja jäätmekogujad, et biojäätmete kogumiseks kasutataks sertifitseeritud kompostitavaid kilekotte, samas kui teised ei võta neid vastu. See sõltub suuresti valikutest, mis tehti igas riigis biojäätmete käitlemise taristu projekteerimisel ja ehitamisel.

Teisalt tuleks ringmajanduses kõik plastid eelkõige ringlusse võtta ja töödelda ümber uuteks plastideks. Kompostitava või biolaguneva plasttoote kompostimisel ei saa sellest toota uut plasti ja kogu selle tootmiseks kulunud energia läheb kaotsi.

Kuna nende uute plasttoodete kõrvaldamine tekitab segadust, kas poleks parem üldse plasti kasutamist vältida?

Plastijäätmete tekke ennetamine ja vähendamine peaks tõepoolest olema prioriteet ning me peame tõhustama plastijäätmete tekke ennetamist, sest plastijäätmete hulk kasvab jätkuvalt. Plast on hea lahendus paljude toodete puhul, kuid me peame kavandama ja kasutama neid plaste ringluspõhiselt ning tagama, et neid oleks võimalik senisest palju suuremas koguses ringlusse võtta.

Mida EL teeb probleemi lahendamiseks? Mis saab neist uutest plasttoodetest?

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aastal Euroopa strateegia plasti kohta ringmajanduses. Strateegia kohustab ELi vähendama plastijäätmeid, tagama, et plasttooted oleks kavandatud nii, et neid saab ringlusse võtta, ning investeerima plasti ringlussevõttu ja muudesse meetmetesse. Lisaks piirab 2019. aasta ühekordselt kasutatavate plasttoodete direktiiv teatud ühekordselt kasutatavate plasttoodete toomist ELi turule ja nõuab mitmete muude toodete tarbimise vähendamist. Need nõuded kehtivad ka bioressursipõhistele, biolagunevatele ja kompostitavatele plasttoodetele.

Biolagunevate omadustega plastide jaoks näeb ELi 2020. aasta ringmajanduse tegevuskava ette selge poliitikaraamistiku, sh kompostitavate ja biolagunevate plastide määratlemise ja märgistamise ühtlustatud eeskirjade loomise ning selliste rakenduste leidmise, kus nende plastide kasutamine oleks keskkonnale kasulik. Peame nüüd tagama, et neid poliitikameetmeid rakendataks tõhusalt kogu Euroopas.

Mida teeb EEA plastijäätmete ja nende tekke ennetamise valdkonnas?

Plast on üks peamisi väärtusahelaid, mis on esitatud ELi 2020. aasta ringmajanduse tegevuskavas – seega on see meile oluline töövaldkond. Me analüüsime plasti eri vaatenurkadest. Lisaks hiljuti avaldatud ülevaatele oleme näiteks läbi vaadanud plastijäätmete tekke ennetamise poliitika Euroopas ja analüüsinud Euroopas plastijäätmetega kauplemist. Aasta lõpus avaldame analüüsi, mis käsitleb plaste Euroopa ringmajanduses, plaste tekstiilitööstuses ja plastidest tulenevat kasvuhoonegaaside heidet.