Reostus, liigkasutus ja kliimamuutused ohustavad veealast vastupanuvõimet Euroopas

Senised piiratud edusammud

Liikmesriikide võetud meetmetega on õnnestunud ennetada ELi veevarude seisundi edasist halvenemist, sest on suudetud kõrvaldada keemilist reostust ja parandada mõne liigid, näiteks rannakarpide ja koorikloomade väljavaateid, kuid viimase seiretsükliga võrreldes ei ole täheldatud üldist paranemist.

Euroopa põhjavee kvaliteet on pinnavee omast parem: 77% põhjaveest on heas keemilises seisundis ja varustatuse seisukohast on 91% põhjaveest heas kvantitatiivses seisundis. Endiselt on aga probleemiks pestitsiididest ja toitainetest tingitud reostus. Põhjavesi on meie joogivee põhiallikas, mida vajavad keskkond, põllumajandus ja tööstus.

ELi veepoliitika raamdirektiivis sätestatud tähtaeg pinna- ja põhjavee hea seisundi saavutamiseks oli 2015. aasta ja hiljemalt 2027. aasta. Praeguse arengutempo juures ei saavutata seda eesmärki.

Edasised sammud

Euroopa veealast vastupanuvõimet saab parendada. Veekasutuse vähendamine ja tõhususe suurendamine on eriti olulised veestressi vastu võitlemisel põllumajanduses, tööstuses ja majapidamistes. Vee säästmise või nõudluse vähendamise eesmärkide seadmine aitavad suunata meetmeid ja hõlbustada veealase vastupanuvõime saavutamisel tehtavate edusammude jälgimist. Vaja on ka ajakohast ja õigeaegset teavet veevarude koguse ja kvaliteedi kohta, et täiustada veemajandust.

Survet tuleks vähendada. Kooskõlas ELi saastevaba tegevuskava eesmärkidega tuleb vältida reostust. Lühiajalises perspektiivis on vaja vähendada kahjulike ainete ja toitainete kasutamist ning vältida nende sattumist vette.

Looduse taastamine ehk jõgede ja nende lammide taasühendamine ning märg- ja turbaalade taastamine võib viia tervislikumate, bioloogiliselt mitmekesisemate mageveekogude ökosüsteemide tekkimiseni, mis pakuvad kvaliteetset vett, säilitades samas süsinikku ja leevendades äärmuslike ilmastikunähtuste mõju.

Aruande teave

EEA aruanne on suurim hinnang Euroopa veekogude tervisele, hõlmates enam kui 120 000 pinnaveekogu ja üle 3,8 miljoni km² põhjaveekogumeid ELis ja Norras. Aruanne põhineb 19 ELi liikmesriigi esitatud andmetel. See moodustab 85% EL 27 pinnaveekogudest ja 87% põhjaveekogumitest.

Kõik peamised tulemused ja esitatud andmed ELi liikmesriikide ja Norra kohta on kättesaadavad WISE mageveeteabesüsteemis.

See EEA aruanne täiendab ka Euroopa Komisjoni eelseisvat hindamist, mis käsitleb kolmandat vesimajanduskava ja teist üleujutusriski maandamise kava ning annab ülevaate vee raamdirektiivi ja üleujutuste direktiivi rakendamise seisust ELis.