Article

Meie iga hingetõmme - Õhukvaliteet Euroopas

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2009-03-02 Viimati muudetud 2021-05-11

* Selle loo tegelased on välja mõeldud, aga andmed on tegelikud. Lugu juhtus 27. juulil 2008. aastal, kui Brüsselis anti välja hoiatus õhukvaliteedi kohta.

Anna on 37 aastat vana ja elab Brüsseli kesklinnas. Ta plaanib koos oma poja Johaniga linnast välja sõita. Annal on astma ja arst on teda hoiatanud ohtliku õhusaaste eest, eriti kuumadel suvepäevadel.

Anna on kuulnud 1950. aastate Londoni ududest, mis tapsid 2000 inimest nädalas. Ta mäletab lapsepõlvest õhtuseid uudiseid, kus näidati surnud kalu ja surevaid puid, kui happevihmad 1970. aastatel esimest korda laiemat tähelepanu äratasid.

Emadus ja hiljutine astmahoog on toonud õhusaaste uuesti ta teadvusse. Tõsi on see, et paljude õhusaasteainete heitkogused on Anna lapsepõlvest saadik üle kogu Euroopa märkimisväärselt vähenenud. Õhk, mida tema ja Johan hingavad, on minevikuga võrreldes palju parem ning õhusaaste poliitika on ELi keskkonnameetmete üks suuri edulugusid. ELi poliitika on järsult vähendanud väävliheiteid, mis on happevihmade peamine koostisaine.

Lämmastikule, mis on samuti happevihmade oluline koostisaine, ei ole aga sama palju tähelepanu pööratud ning see põhjustab jätkuvalt suuri probleeme. Märkimisväärne osa Euroopa elanikest elab senini linnades, kus inimeste tervist kaitsvaid ELi õhukvaliteedi piirtasemeid ületatakse regulaarselt. Igal aastal sureb Euroopas õhusaaste tõttu enneaegselt palju rohkem inimesi kui liiklusõnnetustes.

Euroopa eesmärki – saavutada õhukvaliteedi tase, mis ei kahjusta inimeste tervist ja keskkonda, ei ole ikka saavutatud. EKA analüüsis oletatakse, et 15 Euroopa Liidu 27-st liikmesriigist ei jõua ühe või mitme õiguslikult siduva 2010. aasta kahjulike õhusaasteainete vähendamise sihtmärgini.

Tahked osakesed ja osoon

Kahte saasteainet, peeneid tahkeid osakesi ja troposfääriosooni, peetakse hetkel tervisemõjude seisukohalt kõige olulisemaks. Pikaajaline ja maksimaalne kokkupuude võib tekitada mitmeid tervisemõjusid, alates hingamiselundite kergest ärritusest kuni enneaegse surmani.

Tahked osakesed – termin, mida kasutatakse sõidukite heitgaasidest ja kodude pliitidest pärit väikeste osakeste nimetamiseks, avaldavad mõju kopsudele. Kokkupuude võib kahjustada kõikides vanustes inimesi, aga eriti ohustatud on inimesed, kellel on südame- või hingamisteede probleemid.

Vastavalt EKA viimastele andmetele võib alates 1997. aastast kuni 50% Euroopa linnaelanikest olla kokku puutunud tahkete osakestega, mille sisaldus on kõrgem inimeste tervise kaitseks kehtestatud ELi piirtasemest. 61% linnaelanikest võib olla kokku puutunud osooni tasemega, mis ületab ELi sihttaseme. Hinnanguliselt on õhus leiduvad PM_2.5 (peened tahked osakesed) vähendanud statistilist keskmist eluiga ELis rohkem kui kaheksa kuu võrra.

EKA on märkinud, et kuigi nende kahe olulise tähtsusega õhusaasteaine heitkogused on 1997. aastaga võrreldes langenud, on mõõdetud sisaldus meie hingatavas õhus jäänud enamjaolt samaks. Praegu ei ole teada, miks sisaldus välisõhus pole vähenenud, aga siin võib tegu olla mitme teguri koosmõjuga: kliimamuutuste põhjustatud kõrgem temperatuur võib mõjutada õhukvaliteeti; me võime saastet vastu võtta teistel kontinentidelt või tuleneb see näiteks puudelt vabanevate osooni moodustavate ainete looduslikest heidetest.

Päev maal

Anna kavandab Johaniga päeva maal. Enne korterist lahkumist logib ta sisse valitsuse veebiteenusesse IRCELisse, mis pakub mitmesugust regulaarset teavet õhukvaliteedi kohta kogu Belgias. Kaarte kasutades võib Anna vaadata üle näidud ja ennustused peente tahkete osakeste, osooni, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja paljude muude ainete kohta. Andmed kantakse veebi kogu riigis asuvatest seirejaamadest.

Seire ja õhusaaste alase teabe kättesaadavuse paranemine on samuti üks viimaste aastate edusamme. Näiteks saadetakse osoonitaseme kohalikud andmed nüüd edasi EKA osooniveebi (¹) teenusele, mis annab ülevaate olukorrast kogu Euroopas.

Anna vaatab Belgia kaarti, suumides ühte seirejaama Brüsseli keskel, mis asub vähem kui kaks kilomeetrit tema kodust.

Paar minutit varem võetud näit näitab kõrget osoonitaset Brüsselis. Veebisait ennustab isegi seda, et hiljem samal päeval ületab osoonitase ELi sihttaseme ja sama kordub järgmisel päeval (Joonis 1).

Anna lahkub oma korterist ja suundub lähima metroojaama suunas, mis asub 10 minuti jalutuskäigu kaugusel. Tänaval on linna liiklusprobleeme mõju lihtne näha ja ninaga tunda.

Autode heitgaasid Brüsseli kesklinnas ja kõikides suurtes linnades ärritavad hingamisteid, silmi ja kopse. Anna ja Johan sisenevad kohalikku metroojaama ja sõidavad maale.

Varsti sisenevad Anna ja Johan Brüsselist väljaspool asuvasse rahvusparki. Silt ütleb neile, et nad külastavad Natura 2000 ala – ühte osa üleeuroopalisest ökoloogilisest võrgustikust, mis on rajatud looduslike elupaikade kaitseks ning taimede ja loomade levilate säilitamiseks.

Joonis 1 / Osooni tase õhukvaliteedi seire jaamades Brüsselis, pühapäeval, 27. juulil 2008. Kui osooninäit ületab ohutu taseme, on näha punane kolmnurk ja kohalik omavalitsus peab teavitama elanikke ning soovitama ettevaatusabinõusid. Allikas: EKA, 2008.

Lämmastik

Aga mis siin haiseb? Traktor pritsib vedelat sõnnikut lähedalasuvale põllule. See on häiriv, mõtleb Anna, aga see on ka osa tõelisest maaelust, mida Johani pildiraamatud kujutavad palju romantilisemal moel.

Kirbe lõhna tekitavad ligikaudu 40 eri keemilist ainet, mis levivad sõnnikust. Ammoniaak (NH₃), lenduv lämmastikuühend, on üks neist. Väga suur NH₃ sisaldus on söövitav ja võib kahjustada hingamisteid. Siinne tase ei ole aga inimese tervisele ohtlik. Anna võib hingata kergendatult, kuigi see hingetõmme ei lõhna hästi.

Lämmastik on looduses oluline toitaine. Meie organism kasutab reaktsioonivõimelise lämmastiku vorme valkude tootmiseks. Samas võib üleliigne lämmastik põhjustada tõsiseid keskkonna- ja terviseprobleeme.

Happevihm tekib õhu kõrge väävli ja lämmastikoksiidide taseme tõttu. Õhusaastet käsitlev poliitika on viimastel kümnenditel olnud tohutult edukas vääveldioksiidi heitkoguste vähendamisel. 32 EKA liikmesriiki vähendasid ajavahemikus 1990–2006 väävli heitkoguseid 70%. Lämmastiku osas on edusammud tagasihoidlikumad.

Kuna väävli heitkogused vähenevad, on peamine hapestav aine meie õhus nüüd lämmastik. Põllumajandus ja transport on lämmastikusaaste suurimad allikad. Ainuüksi põllumajandus tekitab rohkem kui 90% ammoniaagi (NH₃) heidetest.

Järsku kaotab Johan, kes ei kõnni veel väga kindlalt, tasakaalu ja kukub kõrvenõgeste puhmasse. Pärast seda, kui Anna ta jalule aitab ja puhtaks pühib, märkab Anna igal pool nõgeseid. Tal on selgesti meeles, et lapsena kasvasid need naabri aias. Nõgesed kasvasid ümber kompostihunniku, kuhu ladustati ka kodulindude sõnnik.

See ei olnud kokkusattumus — kõrvetav taim näitab kõrget lämmastiku taset mullas.

Johani ümber kasvavate kõrvenõgeste plahvatusliku leviku põhjuseks on kõige tõenäolisemalt eutrofeerumine. See leiab aset, kui liiga palju keemilisi toitaineid (nagu näiteks N) on ökosüsteemile kättesaadavad kas maapinnal või vees. Vees hakkavad taimed vohama ja seejärel kõdunevad, mis viib omakorda järgmiste mõjudeni, sealhulgas hapnikukaoni. Kalad ning teised loomad ja taimed lämbuvad, sest hapnikuvaru on ära kasutatud.

Nõgeste rohkus viitab siin sellele, et kuigi see on kaitstud elupaik, ei ole Natura 2000 ala immuunne õhu kaudu leviva lämmastikusaaste suhtes. Ala piirav aed ei paku mingit kaitset – kasvuhoone ehitamine oleks ainus viis ala täielikult atmosfääris leiduvate ainete eest kaitsta.

Kliimamuutuste leevendamise püüdlused parandavad õhukvaliteeti

2008. aasta jaanuaris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku kliima- ja energiapaketi kohta, et:

vähendada 20% kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020;
suurendada 20% taastuva energia osakaalu aastaks 2020;

suurendada 20% energiatõhusust aastaks 2020.

Nende eesmärkide saavutamiseks vajaminevad püüdlused vähendavad ka õhusaastet Euroopas. Näiteks aitavad nii edusammud energiatõhususe vallas kui ka taastuva energia ulatuslikum kasutamine kaasa suure õhusaaste allika – fossiilkütuste põletamise – vähenemisele. Neid positiivsed kõrvalmõjud on kliimamuutuste poliitika kasulikud kaastoimed.

Hinnanguliselt vähendab ülalnimetatud pakett ELi õhusaaste sihtmäärade saavutamise kulu 8,5 miljardit eurot aastas. Euroopa tervishoiu teenused võivad kokku hoida kuni kuus korda suurema summa.

Vaadates tulevikku

Kuna õhusaaste ei hooli riigipiiridest, peab probleemiga võitlema rahvusvahelisel tasandil. 1979. aastal heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni piiriülese õhusaaste kauglevi konventsioonile (LRTAP Convention) on alla kirjutanud 51 riiki ja see on rahvusvahelise õhusaastega võitlemise alus.

EL on paralleelselt välja töötanud poliitikad, mis vähendavad iga liikmesriigi heitkoguseid, kehtestades õiguslikult siduvad piirtasemed. Riiklike õhusaaste piirmäärade direktiiv (NECD) on ELi võtmepoliitika. Selles sätestatakse piirmäärad neljale saasteainele: vääveldioksiid (SO₂), lämmastikoksiidid (NO_X), muud lenduvad orgaanilised ühendid lisaks metaanile ja ammoniaak (NH₃). Liikmesriigid peaksid need piirmäärad saavutama 2010. aastaks.

EKA usub, et heitkoguseid on vaja jätkuvalt vähendada, et keskkonda ja tervist korralikult kaitsta. Kõige värskemate NECD andmete (²) EKA analüüs näitab, et 15 liikmesriigil jääb eeldatavasti täitmata vähemalt üks neljast piirmäärast; 13 liikmesriiki prognoosivad, et nad ei täida kahe lämmastikku sisaldava saasteaine NO_X ja NH₃ piirmäärasid (³).

2009. aastal kavatseb Euroopa Komisjon avaldada ettepaneku praeguse riiklike õhusaaste piirmäärade direktiivi täiendamiseks, mis hõlmab ka rangemaid piirmäärasid 2020. aastaks. Tõenäoliselt tehakse esmakordselt ettepanek peente tahkete osakeste (PM_2.5) riiklike piirmäärade kohta.

Riiklike õhusaaste piirmäärade direktiiv peegeldub õhukvaliteedi direktiivides, millega sätestatakse peamiste õhusaasteainete piirmäärad ja sihttasemed. Uus Euroopa puhtama õhu direktiiv (CAFE) võeti vastu 2008. aprillis. Esimest korda kehtestatakse sellega õiguslikult siduvad piirtasemed ^PM2.5 (peened tahked osakesed) sisaldusele, mille peab saavutama 2015. aastaks. Euroopa Komisjon kritiseerib riike ka varasemate piirmäärade täitmatajätmise pärast ja, kui toimivuse parandamiseks ei ole piisavaid meetmeid kavandatud, on komisjon alustanud rikkumismenetlust.

Samal õhtul saab Anna õhtuseid uudiseid vaadates teada, et valitsus on andnud välja hoiatuse õhukvaliteedi kohta, kuna osoonitase ületab ELi piirmäära. Hoiatus soovitab hingamisprobleemidega inimestel võtta ettevaatusabinõusid, näiteks vältida füüsilist koormust kuni osoonitase on kõrge.

Kirjandus

Coordination Centre for Effects, Data Centre of the International Cooperative Programme on Modelling and Mapping of Critical Levels and Loads and Air Pollution Effects, Risks and Trends (ICP Modelling and Mapping, ICP M&M).

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta

EKA, 2006. Air quality and ancillary benefits of climate change policies, EKA tehniline aruanne nr 4/2006.

EKA, 2008a. The NEC Directive status report. EKA tehniline aruanne nr 9/2008.

EKA, 2008b. Annual European Community LRTAP Convention emission inventory report 2008. EKA tehniline aruanne nr 7/2008.

EKA, 2009. Assessment of ground-level ozone within the EEA member countries with focus on long-term trends (koostamisel).

EKA. Core set indicator CSI-04: Exceedance of air quality limit values in urban areas.

EEA Ozone web. Ozone pollution across Europe.

Euroopa Komisjon, 2002. Euroopa Ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm 2002–2012 (1600/2002/EÜ).

Euroopa Komisjon, 2005a. Energeetika ja transpordi peadirektoraat.

Euroopa Komisjoni õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia (2005). Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. KOM(2005)446 lõplik ja pressiavaldu.

Euroopa Komisjon, 2005b. Õhusaastet käsitlev temaatiline strateegia (2005). Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile. KOM(2005)446 lõplik. IIASA, 2008. 'National Emission Ceilings for 2020 based on the 2008 Climate & Energy Package'. NEC Scenario Analysis Report Nr. 6. I Rahvusvaheline Rakendusliku Süsteemanalüüsi Instituut, juuli 2008.

Task Force on Reactive Nitrogen (TFNr), Convention on Long-range Transboundary Air Pollution.

(¹) Osoonisaaste Euroopas: http://www.eea.europa.eu/maps/ozone. Sarnane teenus, mis pakub teavet tahkete osakeste taseme kohta kogu Euroopas, on arendamisel.

(²) Riiklike õhusaaste piirmäärade direktiivi (NEC-direktiiv) olukorra aruanne (EKA tehniline aruanne nr 9/2008) dokumenteerib liikmesriikide 2007. aasta lõpus esitatud ametlikke andmeid.

(³) Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Madalmaad usuvad, et uued poliitikad ja meetmed, mida ei ole veel rakendatud, aitavad neil saavutada 2010. aasta heitkoguste piirmäärad. Lisaks usuvad paljud teised liikmesriigid, et nad saavutavad esialgsetest sihtmärkidest parema tulemuse.