Uusima hinnangu kohaselt on Euroopa loodus tõsiselt ja jätkuvalt halvenemas

EEA aruande “State of nature in the EU — Results from reporting under the nature directives 2013-2018 ” kohaselt on tulevik ebakindel enamikul kogu ELis kaitstud liikidel, näiteks stepipistrikul ja doonau taimenil, ning elupaikadel kogu Euroopas, alates niitudest kuni luideteni, kui me kiiresti ei tegutse. EEA aruanne avaldatakse samal ajal koos Euroopa Komisjoni loodusseisundi aruandega, mis annab ülevaate tegevusest looduskaitse õigusaktide eesmärkide poole liikumisel. 

EEA aruandest nähtuvad positiivsed arengud looduskaitses. Viimase 6 aasta jooksul on suurenenud Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud alade arv ja pindala ning EL täitis üldeesmärgid, võttes maismaad kaitse alla ligikaudu 18% ja merealasid ligikaudu 10%.

See loodusseisundi hinnang on läbi aegade kõige põhjalikum ELi tehtud looduse tervisekontroll.

Virginijus Sinkevičius, keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik

Asjade üldine kulg ei ole siiski piisav, et saavutada ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2020. aasta eesmärgid. EEA hinnangul on enamik kaitsealustest elupaikadest ja liikidest kas mitterahuldavas või halvas kaitsestaatuses ning paljude halvenemine jätkub. Kolmest peamisest uuritud rühmast on elupaikade ja lindude olukord kaugelt halvim, samas kui mitte linnuliikide rühm  peaaegu saavutab eesmärgi.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Virginijus Sinkevičius ütles: „See loodusseisundi hinnang on läbi aegade kõige põhjalikum ELi tehtud looduse tervisekontroll. See näitab selgelt, et meie elutagamissüsteem on endiselt kadumas. ELi tasandil on 81% elupaikadest halvas seisundis, kõige suuremas hävimisohus on elupaigad turbaaladel, niitudel ja luidetel. Peame kiiresti täitma ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegiaga võetud kohustused, et peatada see halvenemine looduse, inimeste, kliima ja majanduse heaks.“
 „Meie hinnang näitab, et Euroopa looduse tervise ja säilenõtkuse ning inimeste heaolu kaitsmine nõuab põhimõttelisi muudatusi selles, kuidas toodame ja tarbime toiduaineid, haldame ja kasutame metsa ning ehitame linnu. Selle tegevusega peab kaasnema kaitsepoliitikate parem rakendamine ja jõustamine, tuleb keskenduda looduse taastamisele ja üha ambitsioonikamatele kliimaeesmärkidele, eelkõige transpordi- ja energiasektoris,“ ütles EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Väljavaated

Aruandes viidatakse mõnele positiivsele arengule, enamasti riigi või piirkonna tasemel. Mitme liigi ja elupaiga seisund on paranenud, näiteks välekonn Rootsis, rannikulaguunid Prantsusmaal ja habekotkas ELi tasandil. Natura 2000 võrgustikul on positiivne mõju paljudele liikidele ja elupaikadele. Natura 2000 võrgustikuga hõlmatud ranniku- ja luiteelupaikade kaitsestaatus on näiteks parem kui vähem või vähe kaitstud elupaikadel.

Seoses poliitikatega annab lootust ka uus ELi bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2030 ja strateegia „Talust taldrikule“, mis mõlemad on Euroopa rohelise kokkuleppe põhielemendid. Bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk on tugevdada ja laiendada kaitsealade võrgustikku, koostada taastamiskava, mis tagab ökosüsteemide tervise, säilenõtkuse kliimamuutuse suhtes ja bioloogilise mitmekesisuse, ning pakkuda kodanike jõukuse ja heaolu seisukohast määrava tähtsusega teenusi.

Lisaks uutele poliitikatele on vaja teha rohkem liikmesriikide seiresuutlikkuse suurendamisel, et toetada eesmärke. Praegu on endiselt palju andmelünki, eriti mereliikide ja -elupaikade osas. Samuti vajame rohkem andmeid Natura 2000 võrgustiku rolli täielikuks hindamiseks. Kokkuvõttes tuleb ELi õigusaktide rakendamist oluliselt täiustada.