PRESSITEADE - Brüssel, 29. november 2005

Kliimamuutus tõsise keskkonnaprobleemina on muutnud Euroopa tallaalused tuliseks

Poliitikud, ettevõtted ja üksikisikud peavad mitmetes keskkonnaküsimustes koheselt tegutsema või maksma hiljem kõrget hinda

Registreeritud andmetel olid neli kõige kuumemat aastat 1998, 2002, 2003 ja 2004. Ainuüksi 2003. aasta suve jooksul sulas kümme protsenti Alpide liustikest. Praeguse tempo juures on aastaks 2050 sulanud kolm neljandikku Šveitsi liustikest. Euroopa ei ole sellise ulatusega kliimamuutusi näinud 5 000 aastat, öeldakse Kopenhaagenis asuva Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) koostatud värskes aruandes.

'Euroopa keskkond - seisund ja väljavaade 2005', viie aasta põhjal 31 riigi kohta koostatud hinnang, annab ülevaate Euroopa keskkonnast ja osutab eesseisvatele väljakutsetele, millest kliimamuutused on vaid üks. Murekohtadeks on veel looduslik mitmekesisus, mereökosüsteemid, maa- ja veevarud, õhusaaste ja tervis. Aruandes on esmakordselt ükshaaval analüüsitud kõiki 25 ELi liikmesriiki ja lisaks veel Bulgaariat, Islandit, Liechtensteini, Norrat, Rumeeniat, Türgit ja Šveitsi, esitades nende keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkuse indikaatorid ja riikide võrdlused.

Aruande andmetel tõusis Euroopa keskmine õhutemperatuur 20. sajandi jooksul 0,95 °C võrra. See tõus on 35 % suurem kui üldine keskmine tõus (0,7 °C) ning temperatuur tõuseb ka edaspidi. EL on seda teadvustanud ning seadnud eesmärgiks piirata üldist temperatuuritõusu 2 kraadini üle industriaalajastueelse taseme.

'Ilma aastakümneid kestva tõhusa tegutsemiseta viib globaalne soojenemine põhja-alade jääkatte sulamiseni ning kõrbete pealetungini lõuna poolt. Euroopa rahvastik koondub kontinendi keskossa. Isegi kui me piirame globaalset soojenemist ELi poolt sihiks seatud 2-kraadilise tõusuni, tähendab see elamist sellistes atmosfääritingimustes, mida inimkond pole kunagi kogenud. Heitkoguseid on vaja veelgi rohkem vähendada', ütles EKA tegevdirektor Jacqueline McGlade.

EL-i varasematest keskkonnaõigusaktidest on olnud kasu, seisab aruandes. Me oleme saanud puhtamaks oma vee ja õhu, oleme kasutusest kõrvaldanud osa osoonikihti lagundavatest ainetest ja kahekordistanud jäätmete taaskasutuse määrasid. Ka meie autod saastavad nüüd vähem. Oma osa oli siin ka katalüsaatoriga autode arvu suurenemisel, ilma milleta oleksid teatavate ainete heitkogused praegustest kümme korda suuremad. Ent nende meetmete kasutuselevõtmisest tegelike tulemusteni on kulunud kümme kuni kakskümmend aastat, öeldakse aruandes.

Keskkonnakaitse edulugusid on hakanud varjutama isiklike tarbimisharjumuste muutused. Eurooplased elavad kauem ja paljud meist elavad üksi, mis seab suuremaid nõudmisi eluruumile. Aastatel 1990-2000 ehitati täis enam kui 800 000 ha Euroopa maismaast. See on Luksemburgi riigi kolmekordne pindala. Kui see suundumus jätkub, kahekordistub meie linnade pindala vaid veidi enam kui sajandiga. Linnastumise kontrolli all hoidmine on oluline, kui tahame oma loodusvarasid kaitsta, seisab aruandes.

Me reisime üha kaugemale ja sagedamini ning tarbime planeedi loodusvarasid maailma keskmisest kaks korda kiiremas tempos. Transport on kõige kiiremini kasvav kasvuhoonegaaside tekitaja ja prognoositavalt jääb selleks ka tulevikus. Näiteks ennustatakse, et aastaks 2030 on õhutranspordi osatähtsus praegusega võrreldes kahekordistunud. Selle tulemusel jätame me väljaspool Euroopat endast maha selge jalajälje, kulutades loodusvarasid ja kahjustades maailma keskkonda.

Eurobaromeetri küsitluste kohaselt soovib üle 70 protsendi eurooplastest, et otsustajad peaksid keskkonna-, majandus- ja sotsiaalpoliitilisi kaalutlusi otsuste tegemisel võrdselt tähtsaks. Aruandes rõhutatakse, et nende seisukohtade arvessevõtmiseks peavad poliitikud tegema koostööd nii Euroopa, riigi kui ka kohalikul tasandil. Nad peavad integreerima keskkonnapoliitika teistesse valdkondadesse (transport, põllumajandus, energeetika jne) ning looma üksikisikute ja ettevõtete tegutsemiseks vajaliku raamistiku.

'Poliitikud peavad nägema kaugele ette. Meil on tarvis vähehaaval liikuda tööjõu ja investeeringute maksustamiselt saastamise ning materjalide ja maa ebaratsionaalse kasutamise maksustamisele. Me peame reformima ka transpordi, elamumajanduse, energeetika ja põllumajanduse subsideerimise viise. Me vajame subsiidiume, mis ergutaksid tegutsema säästvalt ja rakendama tõhusaid tehnoloogiaid', ütles professor McGlade.

'Kui sellistesse reformidesse lülitada vajalikud stiimulid, tähendavad nad rohkem investeeringuid, uuendusi ja konkurentsivõimet. Mõnes riigis ja sektoris oleme seda juba praktikas näinud. Tänu bensiini tugevale maksustamisele Euroopas ja kõrgetele normatiividele on meie autode kütusekulu viimase paari aastakümne jooksul vähenenud peaaegu kaks korda võrreldes Ameerika teedel vuravatega. Me oleme näinud ka tegemata jätmise hinda inimelude ja keskkonnaprobleemide näol, mille näiteks võib tuua kalavarude järsu languse, asbesti kasutamise hoonetes, happevihmad ja pliisisaldusega kütused. Juba praegu kaugema tuleviku nimel tegutsemine tasub end ära', nentis professor McGlade.

Märkused toimetajale:

Euroopa Keskkonnaagentuurist (EKA): EKA paikneb Kopenhaagenis. Agentuuri eesmärk on aidata oluliselt ja mõõdetavalt parandada Euroopa keskkonda, andes poliitikutele ja üldsusele õigeaegset, suunatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.

EKA annab iga viie aasta järel välja põhjaliku Euroopa keskkonnaseisundi ülevaate. Väljaandes 'Euroopa keskkond - seisund ja väljavaade 2005' on avaldatud:

• kompleksne hinnang Euroopa keskkonnaseisundile järgmiste peatükkidena:
  • keskkond ja elukvaliteet
  • maa
  • kliimamuutused
  • õhukvaliteet ja tervis
  • mageveevarud
  • meri ja rannikualad
  • mullad
  • eluslooduse mitmekesisus ja ökosüsteemid
  • keskkond ja majandus
  • pilk tulevikku
• põhiindikaatorite kogum, mis koosneb väikesest hulgast pidevalt kasutusel olevatest indikaatoritest, mille abil on võimalik mõõta poliitika efektiivsust, näiteks Kyoto eesmärkide suunas liikumist. Üks põhiindikaatoritest on näiteks kasvuhoonegaaside heitkogused. Indikaatorid annavad õigeaegset ja asjakohast teavet keskkonnas aset leidvate suundumuste ja liikumiste kohta.
• üheksa põhiindikaatori põhjal riikide lõikes koostatud analüüs. Analüüsis võrreldakse riikide keskkonnategevuse tulemuslikkust tulemuskaartidel, mida täiendab riikide endi esitatud teave.
  
  Riikide analüüsid on tehtud koostöös vastava riigiga, et saada lisateavet tulemuskaardi analüüsi koostamiseks. Näitajate valiku eest vastutab EKA ja see ei pruugi tingimata kajastada riikide prioriteete. Et pakkuda sügavamat arusaamist probleemidest riigi tasemel, on mõned siin esitatud arvudest tulnud riiklikest allikatest ning on seega võrreldamatud andmetega, mis on kogutud Eurostati, EKA või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide poolt. Lõplike tulemuste eest vastutab EKA.
• Vaata aruande C osast, millised on sinu riigi tulemused.
• Aruandes käsitletud riigid: 25 ELi liikmesriiki (Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari, Ühendkuningriik) ning Bulgaaria, Island, Liechtenstein, Norra, Rumeenia ja Türgi.

Veebilingid