järgmine
eelmine
punktid

Keskkond ja tervis

Muutke keelt
Lehekülg Viimati muudetud 2023-03-16
4 min read
Puhas keskkond on inimeste tervise ja heaolu jaoks esmatähtis. Samas võib ümbritsevas keskkonnas olla ka tervist negatiivselt mõjutavaid tegureid, näiteks õhusaaste, müra, ohtlikud kemikaalid. ELi elanikkonna tervist mõjutab kahjulikult ka kliimamuutus kuumalainete, üleujutuste ja vektoritega levivate haiguste levikuteede muutumise kaudu. Laiemal tasandil võivad kliimamuutus, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja mulla degradeerumine mõjutada ka inimeste heaolu, ohustades ökosüsteemiteenuseid, näiteks juurdepääsu puhtale joogiveele ja toidutootmist.

Inimeste tervis ja heaolu on tihedalt seotud keskkonna seisundiga. Kvaliteetne looduskeskkond täidab meie põhivajadused, andes meile puhta õhu ja vee, toidutootmiseks sobiva viljaka maa ning tootmises kasutatavad energia ja materjalid. Roheline taristu aitab ka reguleerida kliimat ja vältida üleujutusi. Juurdepääs rohe- ja sinialadele pakub samuti olulisi vaba aja veetmise võimalusi ja aitab tagada heaolu.

Samas puutuvad inimesed keskkonna kaudu olulisel määral kokku saastunud õhu, müra ja ohtlike kemikaalidega. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) leiab oma aruandes, mis käsitleb haiguste ennetamist tervisliku keskkonna kaudu, et keskkonnamõjurid põhjustavad WHO Euroopa piirkonna 53 riigis 12–18% kõikidest surmadest. Keskkonna kvaliteedi parandamine põhivaldkondades, nagu õhk, vesi ja müra, võib aidata ennetada haigusi ja parandada inimeste tervist.

Õhusaaste on Euroopa suurim keskkonnast tulenev terviserisk ning seda seostatakse südamehaiguste, infarktide, kopsuhaiguste ja kopsuvähiga. Kokkupuude õhusaastega põhjustab ELis igal aastal hinnanguliselt 400 000 enneaegset surmajuhtumit. Transpordist ja tööstusest tulenev müra võib olla häiriv, põhjustada unehäireid ning sellega seotud kõrge vererõhu ja südame-veresoonkonna haiguste riski suurenemist.

Kokkupuude ohtlike kemikaalidega on samuti oluline probleem. Igapäevaelus võivad inimesed saastunud õhu ja vee, tarbekaupade ja toidu kaudu kokku puutuda mitmesuguste kemikaalidega. Teatavad ohtlikud kemikaalid jäävad oma omaduste tõttu keskkonnas püsima ja bioakumuleeruvad toiduahelas, mistõttu kulub palju aega, enne kui heite vähendamine väljendub väiksemas kokkupuutes. Peale selle võib praegu kasutatavate kemikaalide koguse ja arvu ning kemikaalitootmise pideva kasvu põhjal eeldada, et inimeste ja keskkonna kokkupuude kemikaalidega suureneb jätkuvalt. See tekitab muret seoses eluaja jooksul kemikaalisegudega kokkupuutumise tervisemõjuga, eelkõige haavatavatel eluetappidel, näiteks varane lapsepõlv, rasedus ja vanadus.

Ka kliimamuutuste mõju põhjustab tervisele vahetut ohtu kuumalainete ning nakkushaiguste ja allergeenide levikumuutuste kaudu.

Üldiselt on ELis suplusvee kvaliteet hea ning see paraneb pidevalt tänu kanalisatsioonisüsteemi investeeringutele, reovee paremale käitlemisele ja põllumajandusettevõtete saaste vähendamisele.

Kasvav hulk tõendeid viitab sellele, et keskkonnariskid ei jaotu ühiskonnas võrdselt, vaid mõjutavad pigem ebaproportsionaalselt ebasoodsas olukorras olevaid ja haavatavaid elanikkonnarühmi. Sotsiaal-majanduslik staatus mõjutab kokkupuudet keskkonnamõjuritega, sest vaesemad inimesed elavad suurema tõenäosusega saastunud keskkonnas. Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevad inimesed võivad olla keskkonnamõjurite suhtes tundlikumad olemasolevate tervisehäirete, halva toitumuse ja konkreetse käitumise, näiteks suitsetamise või vähese aktiivsuse tõttu. Neil võivad olla piiratud võimalused keskkonnariskidega kohaneda ja neid vältida.

Poliitika

Tunnistades tihedat seost keskkonnaseisundi ja elukvaliteedi vahel, on seitsmenda keskkonnaprogrammi prioriteetne eesmärk nr 3 „kaitsta liidu elanikke keskkonnaga seotud surve ning nende tervisele ja heaolule avalduvate riskide eest“ (EL 2013). Inimühiskonna suur sõltuvus toetavatest ökosüsteemidest on kesksel kohal seitsmenda keskkonnaprogrammi nägemuses, et „2050. aastal elame me hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires“.

ELi tasandil on kehtestatud mitmesugused poliitikameetmed keskkonna tervisemõju haldamiseks. Mõned näited keskkonnapoliitika põhisuundadest:

  • Euroopa puhta õhu programm;
  • ELi kliimamuutustega kohanemise strateegia;
  • keskkonnamüra direktiiv ja
  • määrus, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH).

WHO Euroopa piirkondliku büroo juhitava Euroopa keskkonna- ja terviseprotsessi eesmärk on ühendada keskkonna- ja tervisesektorit ning edendada ühiseid lahendusi, et käsitleda eelkõige kestliku arengu tegevuskava 2030 keskkonnaga seotud tervise-eesmärke ja -sihte. 2017. aasta Ostrava deklaratsioonis esitasid WHO Euroopa piirkonna riikide ministrid ja esindajad valdkonnaülese ja kaasava käsitluse keskkonnaseisundi parandamiseks.

EEA keskkonna- ja tervishoiutegevus

EEA teeb koostööd riigi ja rahvusvahelise tasandi partneritega, et luua keskkonna, tervishoiu ja heaolu vaheliste seoste teadmusbaas. Muu hulgas uuritakse seda, kuidas mõjutab keskkond inimeste heaolu, ning kokkupuudet konkreetsete keskkonnamõjuritega (sh õhusaaste, müra, kemikaalid ja kliimamuutused) ja nende tervisemõju. Tervisenäitajad tulenevad kombineeritud kokkupuutest keskkonnamõjuritega aja jooksul, mis viitab sellele, et keskkonnaseisundi hindamisel tuleks kasutada integreeritud lähenemisviisi.

EEA töötab välja ka uut tegevussuunda, et uurida, kuidas mõjutavad sotsiaalsed ja demograafilised tegurid keskkonna ja tervise suhet. Muu hulgas hinnatakse, kuidas üksikisiku sotsiaalne staatus ja vanus mõjutavad nii tema kokkupuudet keskkonnateguritega kui ka sellest tulenevaid tagajärgi tervisele.

Inimeste tervist mõjutavaid tuntud keskkonnategureid kontrollitakse Euroopas regulaarselt ja kokkupuute vähendamiseks tehakse jõupingutusi. Sellegipoolest on ka uusi probleeme, mille keskkonnaga seotud toimimisviise ja tervisemõju tuntakse veel vähe. Need probleemid on muu hulgas antimikroobikumiresistentsus või muutused viisis, kuidas inimesed puutuvad kokku toodetes kasutatavate kemikaalidega ajal, mil on toimumas üleminek ringmajandusele ja kasvab ringlussevõtt. EEA teeb uute keskkonnariskide tuvastamiseks koostööd rahvusvaheliste eksperdivõrgustikega, sealhulgas Euroopa Komisjon, WHO ja Euroopa Toiduohutusamet.

Temaatilise töö valdkonnas koostab EEA mitmesuguseid hinnanguid ja näitajaid õhusaaste, müra, kemikaalide ja kliimamuutustega kohanemise kohta.

EEA on HBM4EU algatuse partner. Algatuse põhieesmärk on koordineerida ja arendada Euroopas inimeste bioseiret. HBM4EU pakub paremaid tõendeid kodanike tegeliku kemikaalikokkupuute ja võimaliku tervisemõju kohta, et toetada poliitikakujundamist.

EEA osaleb ka Euroopa Komisjoni kemikaaliseire teabeplatvormis (IPCHEM), milles dokumenteeritakse kemikaalide ja kemikaalisegude esinemist seostatuna inimeste ja keskkonnaga.

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Topics

Tegevused dokumentidega