järgmine
eelmine
punktid

News

Kliimamuutustest tingitud kuumalained ja nakkushaiguste levik suurendab eurooplaste jaoks terviseohte

Muutke keelt
News Avaldatud 2023-06-21 Viimati muudetud 2023-08-03
2 min read
Tänavused enneolematud kuumalained on suurim otsene kliimaga seotud terviseoht Euroopa elanikele. Kuumalained on juba põhjustanud palju surmajuhtumeid ja haigestumist. Probleem süveneb veelgi, kui ei võeta kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmeid. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) täna avaldatud aruande kohaselt on kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi võimalik paremini kaitsta kuuma ilma tegevuskavade, linnaruumi haljastamise, paremate projekteerimislahenduste ja tööaja kohandamisega.

Ehkki vajadust käsitleda kliimamuutuste mõjusid inimtervisele teadvustatakse üha enam, on nüüd käes aeg liikuda kavandamiselt tegevusele ja suurendada Euroopa elanikkonna vastupidavamaks muutmiseks rahvatervise- ja tervishoiuspetsialistide teadlikkust, selgub EEA aruandest Kliimamuutused kui oht tervisele ja heaolule Euroopas: keskendumine kuumusele ja nakkushaigustele“.

Aruandes keskendutakse mõjule, mida avaldab elanikkonnale kõrge õhutemperatuur. See on põhjustanud loodusohtudest enim surmajuhtumeid Euroopas. Kui kohanemismeetmeid ei võeta, hinnatakse, et kliimamuutustest tulenevate surmajuhtumite arv suureneb oluliselt. Kliimatundlikud nakkushaigused – teine tekkiv oht – levivad prognooside kohaselt edasi põhja poole ja tekitavad suurema haiguskoormuse Euroopas. Aruandes tuginetakse Euroopa kliima ja tervise vaatluskeskuse jaoks kogutud teabele. Keskus pakub juurdepääsu ulatuslikele asjakohastele andmetele, vahenditele, väljaannetele ja muudele materjalidele kliimamuutuste mõju kohta inimtervisele. 


Meetmed haavatavate elanikkonnarühmade kaitsmiseks kuumalainete ajal

Üha sagedamad pikad ja intensiivsed kuumalained ning vananev elanikkond, samuti suurenev linnastumine tähendavad, et haavatavamad elanikkonnarühmad puutuvad kokku kõrge õhutemperatuuriga, eriti Lõuna- ja Kesk-Euroopas. Paljude koolide ja haiglate paiknemine linna soojussaartel, mis veelgi kõrgendab õhutemperatuuri, loob vajaduse neid rajatisi kiiresti kohandada. Õhutemperatuuri tõus mõjutab ka töötervishoidu ja tööohutust ning selle tõttu kaotatakse väga ohustatud sektorites töötaja kohta keskmiselt 16 töötundi aastas. See kahju on suurim Lõuna-Euroopas.

Kõrgest õhutemperatuurist tingitud tervisemõjude vähendamiseks on vaja rakendada mitmesuguseid lahendusi, näiteks tõhusaid kuuma ilma tegevuskavu, lisada linnades haljas- ja varjualasid, asjakohast hoonete projekteerimist ja ehitamist ning kohandada tööaega ja -tingimusi, et inimesed puutuksid kõrge temperatuuriga vähem kokku. 


Kliimatingimused soodustavad nakkushaigusi üha rohkem

Muutuvad kliimatingimused soodustavad üha rohkem kliimatundlike nakkushaiguste, näiteks malaaria, denguepalaviku või Lääne-Niiluse palaviku ilmnemist ja levikut, suurendades ka riski, et need haigused levivad Euroopa aladele, kus neid varem ei olnud, näiteks põhjapoolsetesse piirkondadesse. Kohalike puhangute tõenäosust suurendavad levikuhooaja prognoositud pikenemine ning malaaria ja denguepalaviku kandjateks olevate sääseliikide laiem levik, samuti asjaolu, et reisidelt tuuakse üha sagedamini haigusi kaasa. 

Põllumajandus-, metsandus- ja päästetöötajatel võib nendesse haigustesse nakatumise risk olla suurem, samas võib eakatel, väikelastel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel haigus olla raskem. 

Soojenev merevesi on üha sobivam ka ohtlikule vibriobakterile, mida on leitud kaladest ja karploomadest, eriti Läänemere rannikul. Kokkupuude selle bakteriga võib tekitada rasket haigust. Neid haigusi kandvate või levitavate liikide tõhus järelevalve ning haiguste seire aitaksid anda varajasi hoiatusi ning paremini suunata haigust kandvate liikide tõrjet või vaktsineerimist. 


Ennetus ja koordineerimine on väga olulised

Kliimaohtude järelevalve ja seire on tõhus meede ning seda mainitakse riikide tervishoiu- või kliimamuutustega kohanemise strateegiates kõige sagedamini. Oluline on töötada välja varajased hoiatused: haiguste leviku riski saab vähendada kuuma ilma tegevuskavade raames kiirete, hästi korraldatud ja tõhusate meetmete võtmisega ning avalikkusele asjakohase teabe andmisega.

Kohalikul tasandil on tervishoiuteenuste ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajate kaasamine kliimamuutustega kohanemise planeerimisse kogu Euroopas endiselt vähene. Kliimamuutustest tulenevate olemasolevate ja tekkivate terviseohtudega kohanemiseks peab tervishoiusektor olema paremini valmis. EEA aruande kohaselt on selleks vaja suurendada teadlikkust, parendada teadmisi ja kaasata aktiivsemalt rahvatervise ja tervishoiu spetsialiste. Samuti on abi sellest, kui suurendatakse tervishoiuasutuste taluvust äärmuslike ilmastikuolude suhtes ja tagatakse, et tervishoiusüsteemid suudaksid täita patsientide suurema ravi- või diagnostikavajaduse. 

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage