Õhusaaste tase kogu Euroopas ei ole endiselt ohutu, eriti laste jaoks

Kuigi peamiste õhusaasteainete heitkogused on viimastel aastakümnetel vähenenud, ei ole õhusaaste tase Euroopas endiselt ohutu. Lapsed ja noorukid on õhusaaste suhtes eriti haavatavad, sest nende organism, elundid ja immuunsüsteem alles arenevad. EEA ülevaate „Õhusaaste ja laste tervis“ kohaselt kahjustab õhusaaste lapsepõlves tervist ja suurendab haigusriski hilisemas elus. 

Hinnanguliselt põhjustab õhusaaste igal aastal kõigis EEA 32 liikmesriigis kokku üle 1200 enneaegse surma alla 18-aastaste seas. Kuigi enneaegsete surmajuhtumite arv selles vanuserühmas on väike võrreldes Euroopa elanikkonna juhtumite koguarvuga, mida EEA hindab igal aastal, tähendavad enneaegsed surmajuhtumid tulevikupotentsiaali kaotust ja olulist kroonilise haiguse koormust nii lapsepõlves kui ka hilisemas elus. 

Õhusaaste, eelkõige osoon ja lämmastikdioksiid (NO₂) kahjustavad laste kopsufunktsiooni ja kopsude arengut lühiajaliselt ning peenosakesed (PM_2,5) pikaajaliselt. Emade rasedusaegset kokkupuudet õhusaastega seostatakse väikse sünnikaalu ja enneaegse sünni riskiga. Pärast sündi suurendab välisõhu saaste mitme terviseprobleemi, sealhulgas astma, kopsufunktsiooni vähenemise, hingamisteede infektsioonide ja allergiate riski. Samuti võib see süvendada kroonilisi haigusi nagu astma, mida Euroopas põeb 9% lastest ja noortest, ning suurendada teatud krooniliste haiguste riski hilisemas täiskasvanueas. 

Kuni õhusaastet ei ole vähendatud täielikult ohutule tasemele, võib õhukvaliteedi parendamine koolide ja lasteaedade ümbruses ning kooliteel või sporditegevuses vähendada laste kokkupuudet õhusaasteainetega. 

EEA 2022. aasta seirearuanne: õhusaaste tase püsib kõrgena 

2021. aastal puutus üle 90% ELi linnaelanikkonnast kokku lämmastikdioksiidi, osooni ja peenosakeste (PM_2,5) kahjuliku tasemega. 

PM_2.5-osakesed on üks inimtervisele kõige kahjulikumaid saasteaineid, kusjuures kokkupuude PM_2,5-osakestega on üks insuldi, vähi ja hingamisteede haiguste peamisi põhjusi. 2021. aastal puutus 97% linnaelanikest kokku PM_2,5-osakestega kontsentratsioonis, mis ületas WHO 2021. aasta suunisväärtust 5 µg (mikrogrammi) m³ kohta. 

2022. aasta esialgsete andmete kohaselt teatasid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning Itaalia PM_2,5-osakeste suurimatest kontsentratsioonidest, mis tulenesid peamiselt tahkekütuste (nt kivisöe) põletamisest kodumajapidamiste kütmisel ja nende kasutamisest tööstuses. 

EEA ülevaates „Euroopa õhukvaliteedi seisund 2023“ esitatakse reguleeritavate saasteainete kontsentratsioonide olukord 2021. ja 2022. aastal seoses ELi õhukvaliteedi standardite ja WHO 2021. aasta suunisväärtustega. 

Kui puhas on teie linn? Portugali ja Rootsi linnades on kõige puhtam õhk 

Faro (Portugal) ning Umeå ja Uppsala (Rootsi) on Euroopa puhtaimad linnad, kus oli viimasel kahel kalendriaastal kõige madalam keskmine tahkete peenosakeste ehk PM_2,5-osakeste tase, nagu selgub EEA ajakohastatud linnade õhukvaliteedivaaturist. Linnad reastatakse kõige puhtamast linnast kõige saastunumani tahkete peenosakeste pikaajalise keskmise taseme alusel. 

Taust 

Euroopa rohelise kokkuleppe nullsaaste tegevuskavas seadis Euroopa Komisjon 2030. aastaks eesmärgi vähendada PM_2.5-osakeste (peamine õhusaasteaine) põhjustatud enneaegsete surmajuhtumite arvu vähemalt 55% võrra võrreldes 2005. aasta tasemega. Selleks avaldas Euroopa Komisjon 2022. aastal ettepaneku välisõhu kvaliteedi direktiivide läbivaatamiseks, mille eesmärk on muu hulgas viia õhukvaliteedi standardid paremasse kooskõlla WHO soovitustega. 

EEA õhukvaliteedi hinnangutes tuuakse esile saasteained, mida peetakse inimtervisele kõige kahjulikumaks või mis ületavad kõige sagedamini ELi õhukvaliteedi standardeid ja WHO suunisväärtusi. Kontsentratsioonid on saadud enam kui 4500 Euroopa seirejaamas tehtud mõõtmistest, millest teatavad EEA-le ametlikult EEA liikmesriigid ja teised koostööd tegevad riigid.