Kuidas kohanevad Euroopa linnad kliimamuutustega ja liiguvad kestliku tuleviku poole?

Mida teevad Euroopa Liit ja EEA kliimamuutustega kohanemiseks ja eelkõige linnade kestlikumaks muutmiseks?

Hiljuti Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud uues ELi kliimamuutustega kohanemise strateegias pakutakse välja meetmed, mis täiendavad teadmisi kliimamuutustega kohanemisest, et suudaksime koguda rohkem ja paremaid andmeid kliimariskide ja -kahjude kohta. See on otseselt seotud kliimamuutustega kohanemise alaste teadmiste Euroopa platvormiga ClimateADAPT, mida majutab ja arendab EEA.

ClimateADAPT koondab parimaid tavasid linnadest, kus on võetud meetmeid kliimamuutustega kohanemiseks. ELi strateegias teadvustatakse täielikult, et kohanemiseks on vaja kavasid ja meetmeid kõigil juhtimistasanditel. Seal on esitatud prioriteedid, mis tuleb kohandada kohapealsete vajadustega, ja pakutud välja looduspõhised lahendused kliimamuutustega kohanemiseks ning vastavate teemade lõimimiseks makromajandus- ja eelarvepoliitikasse. Kuidas linnad seda saavutavad, analüüsitakse lähinädalatel avaldatavas EEA aruandes „Urban sustainability in Europe – What is driving cities’ environmental change“ („Euroopa linnade kestlikkus – mis ajendab linnu muutuma keskkonnasõbralikumaks“). Koos aruandega avaldame esialgse ülevaate COVID-19 pandeemia peamistest mõjudest linnade kestlikumaks muutmise jõupingutustele.

Mis on uue aruande olulisemad järeldused?

EEA on käsitlenud linnadega seotud küsimusi juba kaua. Seda on tehtud teemapõhiselt, vaadeldes linnaarengu seaduspärasid, näiteks linnastumist, saastet ja linnaõhu kvaliteeti, mürasaastet ning linnade kohanemist kliimamuutustega. Uus aruanne on esimene hinnangute sarjast, milles uuritakse linnade panust keskkonnaeesmärkide saavutamisse integreeritud viisil. See aruanne käsitleb linnu otseselt küsitluste ja intervjuude kaudu, et mõista, mis on linnakeskkonna arengu ajendiks ja tõukab neid muutuma osaks kestlikumast ühiskonnast. See uuring aitab mõista, millised on linnade kestlikumaks muutumise peamised ajendid ja takistused.

Aruandes esile tõusnud tegurite seast paistab mõni eriti silma. Nimelt selgus, et ühtainsat, kõigile sobivat lähenemisviisi ei ole olemas. Ajendid ja takistused toodi välja seitsmes põhivaldkonnas: kontekst, valitsemistava, teadmised, kultuur, tehnoloogia, andmed ja teave ning rahandus. Tuleb märkida, et see on esimene kord, kui EEA käsitleb linnasid otseselt sellisel uurival viisil, kasutades disainmõtlemise meetodit, mida võib hiljem edasi arendada.

Milline on olnud COVID-19 pandeemia mõju linnadele?

COVID-19 pandeemia täielikku mõju kestlikule linnaarengule ikka veel hinnatakse. Pandeemia on muutnud meie elustiili – kasutame nüüd rohkem digiseadmeid ja teeme rohkem kaugtööd. Pandeemia on mõjutanud linnamaastikku ja avaldab püsivat mõju transpordile ja igapäevastele liikumistrajektooridele. Samuti mõjutab see tõenäoliselt ka nõudlust eluasemete ja kontoripindade järele. Väiksema liikluse tõttu võib olla tulemuseks parem õhukvaliteet ja vähem müra.

Palju sõltub Euroopa riikide taaste- ja säilenõtkusekavadest ja – mis veelgi olulisem – linnade rollist neis kavades. Linnad on pandeemia ajal oma elanikke väga palju toetanud ning kohalikel omavalitsustel on olnud taastumises ja Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamises suur osa. EEA peatses ülevaates analüüsitakse pandeemia esialgseid tagajärgi keskkonnale ja kliimamuutustele. Käsitleme liikuvust ja ligipääsu, renoveerimislainet ja hoonete moderniseerimist, haljasalade tähtsust, looduspõhiseid lahendusi ja kohaliku, linnapõhise toidu rolli.

Kas need hinnangud annavad paljude Euroopa linnade ja asulate jaoks tehnilisi ja praktilisi nõuandeid või juhiseid kestlikkuse poole liikumiseks?

EEA tegevus on suunatud väga laiale sihtrühmale. Teeme koostööd riikide, Euroopa institutsioonide ja organisatsioonidega ning Euroopa kodanikuühiskonnaga laiemalt. Ehkki EEA mandaat ei hõlma otsest koostööd linnadega, elab 75% Euroopa elanikkonnast linnades ja asulates. Meie peagi valmivatel hinnangutel on kaks eesmärki – käsitleda nende teemade kaalukust kohalikul tasandil ja linnade tähtsust Euroopa püstitatud kõrgete keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisel.

Ka meie tööst ilmneb, et linnad on meetmete rakendamisesse väga kaasatud ja vahel ollakse isegi ambitsioonikamad kui riigi tasandil. Keskkonnaõigusaktide viimane analüüs 2018. aasta õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames näitas, et 70% ELi keskkonnaalastest õigusaktidest rakendatakse kohalikul tasandil.

Millised on olnud teie esialgsest uurimistööst saadud peamised õppetunnid?

Aruanne pakub analüüsitud linnadest väga huvitavaid teadmisi, millel on vahetu mõju ELi poliitikale. Üks peamisi õppetunde on see, et ELi õigusaktid ja poliitikaraamistikud mängivad olulist rolli kestlikkuse kiiremal saavutamisel linnades. Lisaks on oluline ka juurdepääs ELi rahastusele ning riigi ja erasektori rahastusele. Linnade võrgustikud ja suunatud partnerlused on samuti väga olulised ning lisavad väärtust linnade jõupingutusele kestlikkuse vallas. Samas on linnad väga erinevad ja üleminekul kestlikkusele tuleb silmas pidada kohalikku konteksti. Kohaliku tasandi tulevikuplaanid ja strateegilised kavad kestlikkuse saavutamiseks on tulevaste meetmete põhialus.

Mis tegevusi selles valdkonnas veel kavandatakse?

Töötame praegu neljas valdkonnas. Esiteks jätkame EEA raames tehtavat tööd. See hõlmab jätkuvat tööd järgmiste teemadega: kliimamuutustega kohanemine, õhukvaliteedi ja mürasaaste hindamine linnakontekstis, töö Copernicuse programmi ja selle linnakomponendi Urban Atlas kaasamiseks, looduspõhised lahendused, liikuvus/ligipääsetavus ning ehitiste moderniseerimine ja ringluspõhised lahendused. Selle töö kokkuvõtet tutvustatakse peagi ilmuvas aruandes Nexus Analysis, mis põhineb   ülalt-alla analüütilisel lähenemisel. Analüüs keskendub kaheksale linnade ja keskkonna kestlikkuse teemale, mis hinnati sidusrühmade poolt esmatähtsaks. Keskendume kliimamuutuste säilenõtkusele, elukvaliteedile, ligipääsetavusele, tervislikule keskkonnale, toiduga kindlustatusele, ringmajandusele, puhtale energeetikale ja kestlikele ehitistele – ja seda linnade tasandil.

Samuti tahame tugevdada sidet asjakohaste sidusrühmadega. Kavatseme kiirendada temaatilist võrgustikutööd koostööfoorumi Urban Sustainability Forum loomisega, mis võimaldab vahetada teavet, teha võrgustikutööd ja luua suunatud partnerlusi. Võttes arvesse teisi ELi juhitud algatusi, kaalub EEA ka seda, kuidas kõiki neid teadmisi ja kogemusi laialdasemalt tutvustada ja jagada.