järgmine
eelmine
punktid

Article

Kuidas mõjutavad keskkonnaohud Euroopa kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi?

Muutke keelt
Article Avaldatud 2019-03-19 Viimati muudetud 2021-05-11
3 min read
Photo: © Harry Oliver, My City/EEA
On vaja sihipäraseid meetmeid, et kaitsta paremini Euroopa kõige haavatavamat elanikkonda – sealhulgas vaeseid, eakaid ja lapsi – keskkonnaohtude, näiteks õhu- ja mürasaaste ning äärmuslike temperatuuride eest. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) kliimamuutustega kohanemise ekspert Aleksandra Kazmierczak selgitab põhijäreldusi, mis tehti EEA uues aruandes, kus hinnati sotsiaalse ja demograafilise ebavõrdsuse ning õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuridega kokkupuutumise seoseid.

Mis on aruande peamised järeldused?

EEA aruandes „Ebavõrdne kokkupuude ja ebavõrdne mõju: sotsiaalne haavatavus õhusaaste, müra ja äärmuslike temperatuuride suhtes Euroopas“on neli põhisõnumit. Esimene sõnum on, et aruandes käsitletud keskkonnaohud mõjutavad ebaproportsionaalselt isikuid, kes sotsiaal-majandusliku olukorra või vanuse tõttu juba on ebasoodsas olukorras. Teiseks on Euroopas suured piirkondlikud erinevused kõige ebasoodsamate oludega piirkondade ja saastunud alade paiknemises. Mõni piirkond on suhteliselt jõukas ja vähem saastunud ning mõni on vaesem või ebasoodsamate oludega, rohkem saastunud ja äärmuslikumate temperatuuridega. Aruande oluline sõnum on ka see, et ELi poliitikaga on meil juba haavatavuse probleemi lahendamiseks hea alus, ent selle rakendamiseks tuleb teha rohkem. See on üsna kiireloomuline küsimus, sest ebavõrdsus – vähemalt mõnes valdkonnas – jääb tulevikus tõenäoliselt püsima. Viimase punktina rõhutatakse aruandes, et peame kaalutlema võimalikke kohalikke, riiklikke ja Euroopa meetmeid.

Mis meetmeid võetakse ebavõrdsuse ja mõjude vastu?

Sotsiaalse haavatavuse ja keskkonnaohtudega kokkupuute kohta on olemas väga häid kohalikke hinnanguid. Hea näide on Berliin, kus jaotati kogu linn väikesteks osadeks ja hinnati kõikide osade elanike sotsiaal-majanduslikku olukorda ja keskkonnaprobleeme. Sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemide üheaegne kaardistamine võimaldab kohalikel ametiasutustel tegeleda piirkondadega, kus neid probleeme on rohkem ja kus elanike elukvaliteet on tõenäoliselt kõige madalam.

Eelkõige ELi idapoolsetes ja mõnes lõunapoolses liikmesriigis on oluline probleem kivisöe jätkuv kasutamine kodumajapidamiste kütmisel. See tekitab suurt õhusaastet. Olemas on siiski mitu kõige vaesematele majapidamistele suunatud riiklikku toetusprogrammi, millega aidatakse neil üle minna kivisöelt gaasile ja muudele vähem saastavatele kütustele.

Mis teavet ja mis andmeid te hindamisel kasutasite?

Sotsiaal-majanduslike andmete korral tuginesime suuresti Eurostati andmetele, sest see on Euroopa allikas, mis pakub järjepidevat andmebaasi kogu Euroopa kohta. Loomulikult on mõningaid puudusi andmete detailsuses. Andmed esitatakse üksnes suurte territoriaalüksuste, nn NUTS II and III piirkondade kohta, mis tähendab, et üksustes on 150 000 kuni 800 000 elanikku. Keskkonnaandmete korral kasutasime õhusaaste ja müra andmeid, mille riigid EEA-le edastasid ja mida kohapeal hindasime. Kliimaandmete korral kasutasime ka Euroopa tasandil ruutvõrgustikuna koostatavat igapäevaste vaatlusandmete kogumit E-OBS. Analüüsisime seda EEA-s, et esitada kliimanäitajad samal ruumilisel tasandil kui sotsiaal-majanduslikud andmed.

Miks keskendutakse aruandes üksnes õhusaastele, äärmuslikele temperatuuridele ja mürale?

Viimastel aastakümnetel täheldatud nii külmade kui ka väga kuumade äärmuslike temperatuuride mõju inimestele on selgelt näha. Kuigi Euroopa õhukvaliteet on oluliselt parem, on õhusaaste endiselt suur oht eurooplaste tervisele. Sageli on uudiste teemaks, et Euroopas on siin või seal õhusaaste väga suur. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) hinnangul puutub ligikaudu viiendik eurooplasi kokku liiklusmüraga, mis võib nende heaolu mõjutada. Järelikult keskendusime ohtudele, mis mõjutavad inimeste tervist kõige enam. Meie  valikut mõjutas osaliselt ka andmete kättesaadavus ja meie ulatuslikud teadmised nendest ohtudest.

Mida tähendab see aruanne EEA-le? Kuidas seda kasutatakse?

Esimest korda analüüsisime EEAs keskkonnaandmeid koos sotsiaal-majanduslike andmetega. See võib olla lähtepunktiks edasistele hinnangutele ja aitab loodetavasti koostada tulevast aruannet „Euroopa keskkonnaseisund 2020“. Meil on kavas avaldada ka muid aruandeid keskkonna ja tervise seoste kohta.

Mida EL selles valdkonnas veel teeb?

Euroopa Komisjon ja muud sidusrühmad tundsid heameelt, et käsitlesime aruandes neid küsimusi. Paljud ELi osalejad on juba tunnistanud sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaprobleemide seoseid ja tegutsevad selle nimel, et tagada nende tõhusam ühine käsitlemine ja suurendada eurooplaste heaolu. Keskkonna ja sotsiaalküsimuste seos on oluline ning seda tõendavad hiljutised meeleavaldused Prantsusmaal ja kooliõpilaste kliimastreigid kogu Euroopas. EL käsitleb sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust mitme programmi, näiteks regionaal- ja ühtekuuluvuspoliitika kaudu. Lisaks ELi tegevusele võetakse muid meetmeid ka riiklikul ja kohalikul tasandil.

Aleksandra Kazmierczak

Intervjuu avaldati EEA uudiskirja 01/2019 2019. aasta märtsi väljaandes

Permalinks

Geographic coverage

Temporal coverage

Tegevused dokumentidega