Kliimakokkulepe: väiksema CO2-heitega ja kliimaga toimetuleva maailma suunas

Üha enam teaduslikke tõendeid on viimastel aastakümnetel kinnitanud, et inimtekkelised kasvuhoonegaaside heitkogused põhjustavad Maa keskmise temperatuuri tõusu. Globaalne soojenemine omakorda on suurendanud äärmuslike ilmastikunähtuste sagedust ja muutnud nende tagajärjed raskemaks, põhjustanud merevee taseme tõusu ning tekitanud enneolematu surve looduskeskkonnale, ühiskonnale ja inimtervisele. Üldsuse kasvavale teadlikkusele ja aktiivsusele tuginev Pariisi kokkulepe sisaldab ülemaailmset tegevuskava, mille eesmärk on suunata maailm arenguteele, mis vältib ohtlikku kliimamuutust hoides globaalse soojenemise kindlalt allpool 2 °C ja toetab pingutusi täiendavaks temperatuuri tõusu piiranguks, nii et see oleks tööstusajastueelse tasemega võrreldes 1,5 °C.

Läbipaistvus ja aruandekohustus

Enne Pariisi konverentsi esitasid riigid oma riiklikult kavandatud ja kindlaks määratud kohustused kliimamuutustega võitlemisel. Tuleb siiski tõdeda, et 186 lepinguosalise esitatud kohustustest ei piisa hoidmaks sajandi lõpuks maakera keskmise temperatuuri tõusu alla 2 °C. Ilmselgelt tuleb seatud pikaajalise eesmärgi saavutamiseks teha nii maailmas kui ka Euroopas palju rohkem. Pariisi kokkuleppes tunnistatakse lisajõupingutuste vajadust. Seetõttu leppisid valitsused kokku hakata iga viie aasta järel kohtuma, et määrata uuemate teaduslike andmete põhjal julgemad eesmärgid.

Samuti kohustusid riigid andma aru eesmärkide saavutamisest ning tagama läbipaistvuse ja järelevalve. Pikaajalise eesmärgi poole liikumist hakatakse jälgima läbipaistvuse ja aruandekohustuse tugeva süsteemi abil. Pariisi kokkulepe käsitleb ka solidaarsust kliimamuutustega võitlemisel. Euroopa Liidu liikmesriigid ja teised arenenud riigid toetavad jätkuvalt kliimameetmeid, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste tagajärgedele haavatavates arenguriikides.

ELi liikmesriikide viimased prognoosid, mis on esitatud meie aruandes „Euroopa suundumused ja prognoosid 2015", näitavad, et praeguste meetmete abil suudab Euroopa Liit 2020. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid tõenäoliselt vähendada 24% võrra ja liikmesriikides juba kavandatavate lisameetmete toel koguni 25% võrra. Samas selgub meie analüüsist, et 2030. aastaks 40%-lise vähendamise saavutamiseks tuleb kokku leppida uutes poliitilistes meetmetes.

Peale selle tuleb Euroopas hoogustada kohanemisalaseid jõupingutusi. Kehtestatud on Euroopa Liidu tasandi kohanemisstrateegia, et aidata riikidel kavandada oma meetmeid. Üle 20 Euroopa riigi on võtnud vastu riikliku kohanemisstrateegia. Euroopa Keskkonnaameti hiljutise aruande kohaselt teatas enamik riike, et kohanemismeetmeid on võetud äärmuslike ilmastikunähtuste tõttu. Riigi kohanemispoliitika väljatöötamise teine enim mainitud ajend oli kliimamuutustega kohanemist sisaldav Euroopa Liidu poliitika, millele järgnesid kahjudest tulenevad kulud ja teadusuuringud. Käesoleval aastal avaldatud Euroopa Keskkonnaameti aruande kohaselt on 14 riigis kehtestatud või kavandamisel riigi kohanemispoliitika järelevalve, aruandluse või hindamise süsteemid.

Investeerimine keskkonnahoidlikesse lahendustesse

Pariisi kokkuleppe üks oluline osa on üleminek keskkonnasäästlikule energiale, mis tähendab, et saastavate fossiilkütuste asemel tuleb nii Euroopas kui ka kogu maailmas hakata investeerima keskkonnasäästlikesse energiaallikatesse. See eeldab riikide, linnade, ettevõtete ja kodanikuühiskonna aktiivset kaasatust.

Süsihappegaasivaba energeetika oleks kindlasti kasvuhoonegaaside heite piiramiseks ja vähendamiseks kogu maailmas tehtavate jõupingutuste üks nurgakivi. Neid jõupingutusi tuleks käsitleda meie planeedi piirangute arvestamise kontekstis. Euroopa Liit on seitsmendas keskkonnaalases tegevusprogrammis määratlenud oma pikaajalise eesmärgi: „2050. aastal elame me hästi, maakera ökoloogiliste võimaluste piires. Meie õitseng ja heas seisundis keskkond võrsuvad innovaatilisest, suletud tsükliga majandusest, kus midagi ei raisata ja kus loodusvarasid majandatakse säästvalt ning elurikkust kaitstakse, väärtustatakse ja taastatakse nii, et see suurendab ühiskonna toimetulekuvõimet. Meie majanduskasv on vähese CO2-heitega ja ressursikasutusest lahutatud ning näitab teed ohutule ja jätkusuutlikule ülemaailmsele ühiskonnale."

Jätkusuutlikkuse küsimuse lahendamine eeldab süsteemset lähenemisviisi, milles vaadeldakse võtmetähtsusega süsteeme – toit, energia, liikuvus ja eluase – omavahel seotud terviku osadena. Kahtlemata on seda kõige parem saavutada keskkonnahoidliku ringmajanduse kaudu.

Hans Bruyninckx
EEA tegevdirektor

2015. aasta detsembri EEA uudiskirjas nr 2015/4 avaldatud juhtkiri