Nelikümmend aastat investeeringuid on parandanud Euroopa suplusvee kvaliteeti

Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastases suplusvee aruandes on antud hinnang suplusvee kvaliteedile 2015. aastal ning näidatud, milliste supluskohtade veekvaliteet on eelduste kohaselt hea ka 2016. aastal.

Aruandes tehakse kokkuvõte analüüsidest, mis on tehtud Euroopa Liidus, Šveitsis ja Albaanias enam kui 21 000 rannaäärsest ja sisemaisest supluskohast võetud proovidest. Samuti näitab aruanne, kas proovidest on leitud väljaheitega saastunud reoveest või loomasõnnikust põhjustatud reostust.

Vähimnõuetele vastab 96 % supluskohtadest ning 84 % vastab rangematele nn väga hea kvaliteedi nõuetele. Paljud suured turismipiirkonnad ja linnad, nagu Blackpool, Kopenhaagen ja München hakkavad saama kasu investeeringutest paremate reoveesüsteemide rajamiseks, tänu millele muutuvad puhtamaks sadamate lähedased supluskohad, jõed, mis kulgevad läbi linnade, ja supelrannad.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis:„Euroopa supluskohtadest vastab 96 % vähimnõuetele ning 84 % vastab rangematele nn väga hea kvaliteedi nõuetele. Selle tulemuseni on jõutud tänu 40 aasta jooksul tehtud investeeringutele veetaristusse. See on selge märk Euroopa Liidu õiguse edukast toimimisest. Samuti näitab see suurepäraselt, kuidas kõrgelt arenenud tööstuslik piirkond, nagu meie Euroopa Liit, saab toimida keskkonnanõudeid järgides.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas:„Meie uuringud näitavad, et aastate jooksul on suplusvee kvaliteet märgatavalt paranenud. Suplusveekogud vastavad üha enam mitte üksnes vähimnõuetele, vaid ka rangematele nõuetele. Mõnes linnas saavad inimesed ujuda isegi sadamapiirkondade supluskohtades.“

Aja jooksul on üldiselt suplusvee kvaliteet paranenud. 1991. aastal vastas 56 % supluskohtades vesi kõige rangematele standarditele. See protsent tõusis 2015. aastal 87-ni, nagu näitavad 9600 igal aastal jälgitavas supelrannas tehtud uuringud.

Muud olulised järeldused

• Kaheksas liikmesriigis vastas üle 90 % supluskohtadest 2015. aastal rangematele kvaliteedinõuetele: Luksemburg (kõik 11 teatatud supluskohta), Küpros (99,1% supluskohtadest), Malta (97,7%), Kreeka (97,2%), Horvaatia (94,2%), Itaalia (90,6%), Saksamaa (90,3%) ja Austria (90,2%).
• Kogu Euroopas hinnati 2015. aastal ainult 385 supluskoha veekvaliteet halvaks. Supluskohti hindega „puudulik“ oli 2014. aastal 1,9% ja 2015. aastal veel vähem – 1,6%.
• Kõige rohkem kehva veekvaliteediga supluskohti oli Prantsusmaal (95 supluskohta ehk 2,8 %), Hispaanias (58 supluskohta ehk 2,6 %) ja Itaalias (95 supluskohta ehk 1,7 %).
• Supluskohti hindega „väga hea“ oli 2011. aastal 78 % ja 2015. aastal juba 84 %.

Taustteave

Vabaaja harrastuste jaoks, nagu seda on ujumine, on vee saastumine väljaheitega tõsine tervishoiuprobleem. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised reostusallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärinev heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse. Nelikümmend aastat tagasi pääses Euroopa veekogudesse suurtes kogustes kontrollimata, puhastamata või osaliselt puhastatud reovett.

2015. aasta suplushooajal jälgisid esimest korda kõik Euroopa Liidu liikmesriigid oma supluskohtade vett vastavalt ELi läbivaadatud suplusvee direktiivile (2006/7/EÜ). Direktiivis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt avastatud väljaheitepisikute sisaldusest.

Aruandes esitatud tulemused on tähelepanu all ka 30. maist 3. juunini kestval rohelisel nädalal ning moodustavad osa selle aasta laiemast teemast "Panus rohelisemasse tulevikku“.

Lisateave

Koos aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka interaktiivse kaardi, kus on näha iga supluskoha seisukord. Täiendav teave, näiteks riikide aruanded ja suplusvee direktiiv, on kättesaadav Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni suplusvee veebisaidil.