EL ei saavuta tõenäoliselt 2030. aastaks müra vähendamise eesmärki

EEA ülevaates „2030. aasta väljavaade – kas transpordimürast mõjutatud inimeste arvu on võimalik vähendada 30% võrra?“ hinnatakse nullsaaste tegevuskava müra vähendamise eesmärgi saavutamise teostatavust kahe stsenaariumi kaudu – üks on optimistlik ja teine on vähem ambitsioonikas.

Isegi kui kohalikele ametiasutustele praegu kättesaadavaid müra vähendamise meetmeid rakendataks suures ulatuses, väheneks EEA ülevaate kohaselt transpordimürast suurel määral häiritud inimeste arv 2030. aastaks ainult ligikaudu 19% võrra. Näiteks on optimistliku stsenaariumi meetmed muu hulgas kiiruspiirangud linnatänavatel, maanteesõidukipargi elektrifitseerimine 50% ulatuses, rööbaste hooldus ja lihvimine, vaiksemad õhusõidukid ja õhusõidukite öine lennukeeld. Stsenaariumid ei võta arvesse eeskirjade või õigusaktide muudatusi ELi tasandil, sest selliste muudatuste väljatöötamine ja rakendamine kestaks kaua.

Vähem ambitsioonikas stsenaarium käsitleb tagasihoidlikumat meetmepaketti, muu hulgas näiteks praeguse mootorsõidukite müra käsitleva ELi määruse nõuete täitmine, maanteesõidukipargi elektrifitseerimine 25% ulatuses ning õhusõidukite täiustatud maandumis- ja stardiprotseduurid. Selle stsenaariumi prognoosi kohaselt suureneb mürast mõjutatud inimeste arv 3% võrra, peamiselt maantee-, raudtee- ja õhutranspordi prognoositava kasvu tõttu.

EEA ülevaates märgitakse, et mürareostuse taseme jõudsamaks vähendamiseks on vaja tõhustada tegevust maanteetranspordi müra vähendamiseks. Nullsaaste tegevuskava eesmärgi saavutamiseks ei peaks meetmed olema suunatud üksnes suurest mürast tingitud probleemidega piirkondadele, vaid ka piirkondadele, kus müratase on mõõdukam. Eesmärki võiks aidata saavutada meetmete kombineerimine, sealhulgas uued või rangemad müra käsitlevad määrused maanteetranspordi jaoks, parem linna- ja transpordiplaneerimine ning maanteeliikluse oluline vähendamine linnades.

EEA ülevaade hõlmab ka viit juhtumiuuringut, mis käsitlevad transpordi põhjustatud mürareostuse vähendamist Berliinis (teede projekteerimine), Madridis ja Firenzes (madala müratasemega asfalt ja müratõkked), Monzas (vähese heitega tsoonid), Šveitsis (rööpapadjad ja vaiksemad rongipidurid) ja Zürichis (kiiruspiirangud).

EEA ülevaade tugineb Euroopa inimtervise ja keskkonna teemakeskuse aruandele „Transpordimüra prognoositav tervisemõju – kaks stsenaariumit 2030. aastaks“.