Nullsaaste: 2030. aasta eesmärgid on saavutatavad, kuid vajavad jõulisemaid meetmeid

Liigume 2030. aasta eesmärkide poole, kuid saastetase on endiselt liiga kõrge

Liikumine nullsaaste kuue eesmärgi poole on ebaühtlane. Pestitsiididest, antimikroobikumidest ja mereprügist tulenev reostus väheneb. Mürast, toitainetest ja jäätmetest tuleneva reostuse vähendamisel on tehtud vähe. Teisalt on julgustav, et ELi joogi- ja suplusvee saastenorme täidetakse hästi (vastavalt >99% ja >93%). Rohkem tehes võime 2030. aastaks saavutada enamiku eesmärkidest.

Praegune saastetase on siiski veel liiga kõrge: igal aastal on üle 10% enneaegsetest surmajuhtumitest ELis endiselt seotud keskkonnareostusega. See tuleneb peamiselt õhusaastest, samuti mürasaastest ja kokkupuutest kemikaalidega, mida tõenäoliselt alahinnatakse. Reostus kahjustab samamoodi bioloogilist mitmekesisust. Liikmesriikide vahel on olulisi erinevusi: enneaegseid surmajuhtumeid on Põhja-Euroopas ligikaudu 5–6% ning Lõuna- ja Ida-Euroopas 12–14%.

Komisjon on 2021. aasta nullsaaste tegevuskavas välja kuulutatud kõik 33 meedet praeguseks täitnud või nendega edasi liikunud. Et meetmetel oleks mõju, nõutakse komisjoni aruandes seadusandlike ettepanekute kiiret heakskiitmist ja vastuvõtmist ning olemasolevate ettepanekute paremat rakendamist kohalikul, riiklikul ja piiriülesel tasandil. Eelkõige leitakse, et kui EL rakendaks kõik komisjoni kavandatud asjakohased meetmed, väheneks õhusaastest tingitud enneaegsete surmajuhtude arv 2030. aastaks kuni 66% võrra võrreldes 2005. aastaga, kusjuures puhta õhu meetmete kasulikkus ületab kulusid ja toob kaasa üldise SKP kasvu. Samuti märgitakse aruandes, et on oluline edendada ülemaailmseid algatusi ja toetada kolmandaid riike reostuse vähendamisel.

Euroopa rohelise kokkuleppe valdkonna juhtiv asepresident Frans Timmermans ütles:

„Täna esitatud tõendid näitavad taas, et puhta õhu, vee ja pinnase heaks tegutsemisest saadav kasu on palju suurem kui investeering. Seda soovivad ka kodanikud, sest üle 80% tunneb muret saaste põhjustatud tervise- ja keskkonnaprobleemide pärast.“

Keskkonna, ookeanide ja kalanduse volinik Virginijus Sinkevičius märkis:

„Täna esitame veenvaid tõendeid saaste vähendamise ambitsioonikate meetmete tulemuste kohta. Aruanded näitavad, et ELi nullsaaste eesmärk on realistlik ja võimalik, kuid ainult siis, kui kiirendame saastega seotud seadusandlike ettepanekute vastuvõtmist ja tõhustame olemasolevate ELi saasteõigusaktide rakendamist. Samuti loodan, et tänased aruanded aitavad veenda meie ülemaailmseid partnereid leppima kokku sama ambitsioonikates eesmärkides eelseisvatel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 15. istungjärgu läbirääkimistel bioloogilise mitmekesisuse teemal.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas:

EEA esimene nullsaaste seirearuanne näitab, et Euroopa liigub reostuse vähendamise ja ennetamise poole sellistes olulistes valdkondades nagu õhk, suplusvesi ja joogivesi ning kasutab vähem ohtlikke pestitsiide. Samas on meil 2050. aasta visiooni täitmiseks vaja tõhusamalt vähendada keskkonna toitainesaastet ning müra ja kemikaalide tervisemõju ning tuvastada tekkivaid probleeme varem.

EEA seirehinnang näitab ebaühtlast olukorda

• Õhusaaste tervisemõju vähendamisel on liigutud edasi palju: alates 2005. aastast on enneaegsete surmajuhtumite arv vähenenud 45%. Kui see suundumus jätkub, liigub EL 55% vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.
• Õhusaastest negatiivselt mõjutatud maismaa pindala on vähenenud alates 2005. aastast 12% võrra. Kui selline suundumus jätkub, ei saavuta EL 25% vähendamise eesmärki.
• Vähe on saavutatud toitainekadude vähendamisel alates 2012.–2015. aasta lähtetasemest. Senise vähese edenemise alusel ei saavuta EL 50% vähendamise eesmärki.
• Pestitsiidide kasutamine ja risk on vähenenud 14% võrra alates 2015.–2017. aasta lähtetasemest, ohtlikumate pestitsiidide kasutamine on vähenenud 26% võrra. Kui see suundumus jätkub, liigub EL pestitsiidide kasutamise ja riski vähendamise ning ohtlikumate pestitsiidide kasutamise 55% vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.
• Veterinaarsete antimikroobikumide müük on vähenenud 18% võrra alates 2018. aastast. Kui see suundumus jätkub, liigub EL 50% vähendamise eesmärgi saavutamise suunas.
• Transpordimürast mõjutatud inimeste osakaal ei vähenenud oluliselt aastatel 2012–2017. Et müratase ei ole pärast seda oluliselt vähenenud, on ebatõenäoline, et EL saavutaks eesmärgi vähendada transpordimürast krooniliselt häiritud inimeste osakaalu 30% võrra.
• Esialgne analüüs näitab, et plastjäätmete kogus meres on viimastel aastatel vähenenud. Kuigi see on julgustav, on vaja järjepidevaid ja põhjalikke ELi-üleseid andmeid, et hinnata liikumist eesmärkide poole vähendada plastjäätmeid meres 50% ja mikroplasti keskkonda sattumist 30% võrra.
• Jäätmete tekitamise üldkogus on aastatel 2010–2018 aeglaselt suurenenud ning vähenes järsult 2020. aastal pandeemia tõttu. Sega-olmejäätmete (jäätmed, mida ei võeta ringlusse ega taaskasutata) teke on püsinud stabiilsena alates 2016. aastast. Kui need jäätmevood ei vähene lähiaastatel oluliselt, ei täida EL eesmärki vähendada oluliselt kogu jäätmeteket ja vähendada sega-olmejäätmete teket 50% võrra.

Taust

Euroopa Komisjoni tänast aruannet toetab Euroopa Keskkonnaameti põhjalik seireanalüüs ning see sisaldab Teadusuuringute Ühiskeskuse panust tulevikuväljavaadete kohta. Euroopa Keskkonnaameti koostatud veebipõhises nullsaaste seirehinnangus, esitatakse reostuse valdkonnaülene hinnang, mis keskendub tootmise ja tarbimise, tervise ja ökosüsteemide teemadele.

Reostus on paljude vaimsete ja füüsiliste haiguste ning enneaegsete surmajuhtumite suurim keskkonnapõhjus, eriti laste, teatud terviseseisunditega inimeste ja eakate seas. Reostus on ka üks viiest peamisest ohust bioloogilisele mitmekesisusele.

Nullsaaste tegevuskava raames on komisjon käivitanud 9 juhtalgatust ja 33 sihtotstarbelist meedet reostuse ennetamiseks ja vähendamiseks, viimati õhu ja vee puhtamaks muutmise nullsaastepaketi.

Kõiki aruandeid arutatakse nullsaaste sidusrühmade konverentsil 14. detsembril 2022.

Seire ja väljavaadete hinnang on lähtealuseks EEA tegevuse tulevastele ülevaadetele, millest järgmine on kavandatud 2024. aastaks, et toetada Euroopa Komisjoni ja liikmesriike eesmärkide saavutamisel. See annab teavet ka tulevase poliitika jaoks, mille eesmärk on toetada nullsaaste eesmärki – vähendada 2050. aastaks saastet sedavõrd, et see ei ohustaks enam inimtervist ega keskkonda.

For information

• The European Commission's Zero Pollution Monitoring and Outlook Report
• Third Clean Air Outlook Report and underpinning study
• EEA Zero pollution monitoring assessment
• JRC Zero pollution outlook 2022 and news
• RTD report ‘Horizon projects supporting the zero pollution action plan'.
• Zero Pollution Action Plan website
• Zero Pollution package of 26 October 2022 (IP 22 6278)
• Zero Pollution Stakeholder Conference including registration
• Eurobarometer: “Attitudes of Europeans towards Air Quality”