Euroopa linnade uue õhukvaliteedivaaturi abil saab tutvuda kodukoha õhusaaste pikaajalise tasemega

Euroopa linnade uues õhukvaliteedivaaturis on linnad järjestatud kõige puhtamast kuni kõige suurema saastega linnani tahkete peenosakeste (PM_2,5) viimase kahe kalendriaasta keskmise sisalduse alusel. 

Aastatel 2019–2020 olid Euroopa kolm kõige puhtama õhuga linna Umeå (Rootsi), Tampere (Soome) ja Funchal (Portugal). Kolm kõige saastatumat olid Nowy Sacz (Poola), Cremona (Itaalia) ja Slavonski Brod (Horvaatia). 

Vaaturi 323 linnast on 127 linna õhukvaliteet hinnatud heaks, mis tähendab, et see on alla Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisepõhistes suunistes kehtestatud PM_2,5‑osakestega pikaajalise kokkupuute piirväärtuse 10 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta (10 μg/m³). 

Euroopa Liit on kehtestanud PM_2,5-osakeste aasta piirväärtuse 25 μg/m³ Euroopa puhta õhu tagamise poliitika raames. Vaaturis hinnatakse pikaajalist õhukvaliteeti väga halvaks, kui see on võrdne või suurem PM_2,5-osakeste sisalduse läviväärtusest, mille alusel jäävad sellesse kategooriasse viis linna (Poolas, Horvaatias ja Itaalias). 

Peenosakesed on õhusaasteaine, millel on suurim tervisemõju seoses enneaegse surma ja haigustega. Vaaturis antakse teavet iga linna pikaajalise õhukvaliteedi kohta. Pikaajaline kokkupuude PM_2,5-osakestega põhjustab südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigusi. 

Kuigi Euroopa õhukvaliteet on märgatavalt paranenud viimasel kümnendil, leiti EEA koostatud viimases õhukvaliteedi aastahinnangus, et kokkupuude tahkete peenosakestega põhjustas 2018. aastal 41 Euroopa riigis ligikaudu 417 000 enneaegset surma.

Kuigi õhukvaliteet on oluliselt paranenud viimastel aastatel, on õhusaaste püsinud muutumatult suurena paljudes linnades kogu Euroopas. Õhukvaliteedivaaturiga, mida on lihtne kasutada, saavad kodanikud ise vaadata, milline on õhusaaste olukord nende linnas võrreldes muude linnadega. Sellest saab konkreetset kohtteavet, mis võimestab kodanikke, et pöörduda probleemide lahendamiseks kohalike ametiasutuste poole. See aitab meil kõigil saavutada ELi nullsaaste eesmärke

EEA tegevdirektor Hans Bruyninckx

Kuidas vaatur toimib

Vaatur esitab tahkete peenosakeste sisalduse andmed enam kui 300 EEA liikmesriikide linnas. Selles kasutatakse ELi välisõhu kvaliteedi direktiivide alusel liikmesriikide poolt EEA‑le teatatud andmeid. Andmed saadakse linnastute linna- ja linnalähipiirkondades tehtud PM_2,5-osakeste maapealsetest mõõtmistest üle 400 seirejaamas.. Need jaamad annavad usaldusväärse pildi elanikkonna kokkupuutest õhusaastega. 

Näidud ja hindamisjärjestused põhinevad viimase kahe aasta keskmisel PM_2,5-osakeste kontsentratsioonil, kusjuures kasutatakse ajakohaseid viimase aasta ja valideeritud üle-eelmise aasta andmeid. Tabelis järjestatakse Euroopa linnad vastavalt tahkete peenosakeste tasemele viimasel kahe täiskalendriaasta jooksul. Tulevikus uurib EEA võimalust lisada uude vahendisse ka muid tähtsad õhusaasteained. 

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on tervisesuunistes kehtestanud tahkete peenosakestega pikaajalise kokkupuute piirväärtuse 10 mikrogrammi õhu kuupmeetri kohta (10 μg/m³). Euroopa Liit on kehtestanud tahkete peenosakeste aasta piirväärtuse 25 μg/m³ Euroopa puhta õhu tagamise poliitika raames. 

Vaaturis hinnatakse õhukvaliteeti järgmiselt: 

• hea, kui tahkete peenosakeste väärtused on väiksemad kui WHO suunise kohane tahkete peenosakeste piirväärtus aasta kohta – alla 10 μg/m³;
• keskmine, kui väärtused on 10–15 μg/m³;
• halb, väärtused on 15–25 μg/m³ ning
• väga halb, kui sisaldus võrdub või ületab Euroopa Liidu piirväärtust 25 μg/m³.

NB! Vaaturis ei ole kõiki linnu. Andmekogumis on linnad, mis on Euroopa Komisjoni linnaauditi osa ja kus on üle 50 000 elaniku. Vaaturis puuduvad linnad, kus ei ole seirejaamu linnas või linna lähedal, samuti mitte linnu, mille seirejaamade andmed hõlmavad alla 75% kalendriaasta päevadest.

Muud EEA õhukvaliteeditooted 

Kui soovite teada, milline on teie linna õhukvaliteet praegu, tutvuge Euroopa õhukvaliteedi indeksiga. Indeks sisaldab viimase kahe päeva õhukvaliteedi teavet ja 24 tunni prognoosi koos tervisepõhiste soovitustega lühiajalise kokkupuute kohta õhusaastega. See hõlmab ka suuremat arvu õhusaasteaineid, sealhulgas tahkeid osakesi, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja osooni. 

Lisateave õhusaaste tervisemõjust Euroopas on siin. 

Euroopa Keskkonnaameti uusim Euroopa õhukvaliteedi aastaaruanne on siin.