Kestlikud linnad: Euroopa linnamaastike muutmine

Eesti pealinn Tallinn sai hiljuti 2023. aasta Euroopa rohelise pealinna auhinna, liitudes nii paljude teiste Euroopa linnadega: Stockholm, Hamburg, Kopenhaagen, Grenoble, Ljubljana, Lissabon ja Lahti. 2022. aasta rohelise lehe auhinna (20 000–100 000 elanikuga linnad) pälvisid Portugali linn Valongo ja Madalmaade linn Winterswijk. Mul on olnud au osaleda žürii aruteludes. Minu jaoks oli äärmiselt inspireeriv ja rikastav näha, kuidas Euroopa linnad kestlikkuse nimel tegutsevad, valmistudes samas eelseisvate ülesannete täitmiseks. Siiski ei ole linnade teekond kestlikkuse poole lihtne.

Linnades elab umbes kolm neljandikku eurooplasest. Linnad on keerulised süsteemid, kus kogukonnad ja ümbritsev keskkond elavad pidevalt arenevas kontekstis. Linnad on ümbritsevate piirkondade sotsiaalsed, kultuuri- ja majanduskeskused. Vaatamata neile ühisomadustele on iga Euroopa linn ainulaadne. Linnadel on ajaloo jooksul välja kujunenud ainuomased erijooned, mida mõjutavad nende geograafia, elanikud ja sotsiaalpoliitika süsteemid. Seetõttu on linnade ülesanded väga erinevad.

Mõne linna probleem on elanikkonna vananemine või kahanemine, teisel aga elanikkonna kasv. Mõne majandussektori, nt rasketööstuse, turismi või kalanduse langus võib tõsiselt mõjutada linna majandust, samas kui teatud linnad toimivad majandusliku innovatsiooni magnetina ning meelitavad ligi noori andekaid inimesi kogu EList. Samuti võib keskkonnamõju oluliselt erineda.

Meie hindamisvahendid, näiteks Euroopa õhukvaliteedi indeks ja Euroopa linnade õhukvaliteedivaatur, näitavad, et me ei hinga kõik samasugust õhku, ning sellel on erinevad põhjused ja tagajärjed. Teised hindamisviisid ja indikaatorid näitavad, et kliimamuutused mõjutavad eri piirkondi ja linnu erinevalt. Rannikuäärseid linnu, eriti Atlandi ookeani loodeosas, ähvardab suurem tormioht, samas kui lõunapoolsetes linnades võivad esineda veepuudus või metsatulekahjud. Meie uuringud näitavad ka, et teatud kogukonnad ja elanikerühmad, eriti eakad, on teatud linnades haavatavamad, sest neid võivad mõjutada paljud keskkonnaohud, näiteks õhusaaste või mürareostus.

Siiski peavad kõik linnad vaatamata oma ainulaadsetele omadustele ja ülesannetele võtma meetmeid, et olla valmis kliimamuutuste mõju tagajärgedeks. Kõik linnad peavad panustama kliimaneutraalsusse, ringmajandusse ja elurikkuse eesmärkidesse, tagades samas puhtama ja tervislikuma keskkonna ning pakkudes oma elanikele paremaid sotsiaal-majanduslikke võimalusi.

Enamik Euroopa linnu asustati sajandeid tagasi ning nende tänavad, linnaosad ja hooned kajastavad seda pärandit. Olemasolev taristu määrab osaliselt selle, kui kiiresti suudame asendada hoonefondi, renoveerida olemasolevad hooned või luua uued transpordivõimalused. Nendel juhtudel nõuab kestlikkuse saavutamine hoolikat kaalumist.

Lõppeesmärk võib olla sama, kuid teekond kestlikkuse poole peab kahtlemata arvestama iga linna eripära ja probleemidega. Oleme Euroopa Keskkonnaametis toonud kokku sidusrühmad, et töötada välja ühine kontseptuaalne raamistik, millel põhinevad meie hiljutine aruanne ja ülevaade ning tulevased selleteemalised hindamised. Raamistiku eesmärk on aidata linnade ametiasutustel ja poliitikakujundajatel kavandada üleminekut kestlikkusele, vaadeldes kestlikku linnaarengut kuuest erinevast perspektiivist: linnade ringmajandus, vastupidav linn, vähese CO₂-heitega linn, roheline linn, kaasav linn ja tervislik linn.

Linnades saab palju ära teha, et need muutuksid kestlikumaks, alates rohe- ja sinialade loomisest kesklinnas kuni ühistranspordi integreerimiseni aktiivsete liikumissüsteemidega, nagu jalgrattasõit ja kõndimine, ja tõhusamate taaskasutussüsteemide väljatöötamiseni. Seda protsessi aitab kiirendada tehnoloogiaarenduste, näiteks elektrisõidukite või kaugtöövahendite laiaulatuslikum kasutamine. Euroopa rohelistest pealinnadest rääkides on samuti selge, et pikaajaline ja ühtne visioon, mida toetavad asjakohased juhtimisstruktuurid, teadmised ja andmed, võivad linnade palet aastakümnete jooksul täielikult muuta.