järgmine
eelmine
punktid

Bioloogilise mitmekesisuse poliitikad

Lehekülg Viimati muudetud 2018-09-05
2 min read
This page was archived on 2018-09-05 with reason: No more updates will be done
Euroopa riigijuhid on võtnud ühiseks eesmärgiks peatada bioloogilise mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010. Selle eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa mitu riigisisest, Euroopa Liidu ja üleeuroopalise tasandi poliitikat. Paljud poliitikad keskenduvad võtmetähtsusega liikide ja elupaikade säilitamiseks võetavatele konkreetsetele kaitsemeetmetele. Bioloogilise mitmekesisuse jätkusuutlikkuse haldamiseks on äärmiselt tähtis kaasata biomitmekesisuse vajadused valdkondlike poliitikate väljatöötamisse ja nende rakendamisse. See on Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegia eesmärk.

ELi poliitikad

Oma 2001. aasta säästva arengu strateegias võttis Euroopa Liit eesmärgiks peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja taastada elupaigad ja loodussüsteemid. Euroopa Komisjoni 2006. aasta bioloogilist mitmekesisust käsitlevas teatises on esitatud peamine poliitikaraamistik. See hoogustab 2010. aasta eesmärgi saavutamist, sätestab Euroopa Liidu institutsioonide ja liikmesriikide vastutuse ning kehtestab ambitsioonika poliitilise lähenemisviisi ja tegevuskava, milles on ettepanekud konkreetsete meetmete võtmiseks.

Kuigi meedias pööratakse palju tähelepanu kliimamuutustele, on bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ühel olulisel viisil isegi veel suurem oht – ökosüsteemide degradeerumine jõuab sageli punkti, kust tagasiteed enam ei ole, sest väljasuremine on pöördumatu.

Stavros Dimas, Euroopa Liidu keskkonnavolinik, roheline nädal 2006

Euroopa Liidu looduskaitsepoliitika põhineb kahel peamisel õigusaktil:

Mõlemad direktiivid on aluseks Natura 2000 võrgustikule – looduskaitsealade võrgustikule, mis hõlmab tervet Euroopa Liitu ja mille eesmärk on kaitsta Euroopale erilist huvi pakkuvaid liike ning elupaiku. Euroopa Liidu looduskaitsepoliitikat toetab spetsiaalne rahastamisvahend, looduse LIFE-abi fond.

Bioloogilise mitmekesisuse vähenemist põhjustavad peamiselt valdkondlikud tegevused. 1998. aasta Euroopa Ühenduse bioloogilise mitmekesisuse strateegia keskendub eriti bioloogilise mitmekesisuse probleemide kaasamisele valdkondlikesse poliitikatesse, nagu loodusvarade säilitamine, põllumajandus, kalandus, regionaalpoliitikad ja ruumiplaneerimine, metsad, energia ja transport, turism, arendustegevus ja majanduslik koostöö.

Muud bioloogilise mitmekesisuse seisukohalt asjakohased Euroopa Liidu tasandi poliitikad on järgmised:

Üle-euroopalised ja globaalsed bioloogilise mitmekesisuse poliitikad

1992. aastal märkis ÜRObioloogilise mitmekesisuse konventsioon (CBD) rahvusvahelise kogukonna pühendumist biomitmekesisuse vähenemise probleemi lahendamisele. Vastuseks kinnitasid ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni kuuluvad riigid üleeuroopalise bioloogilise ja maastiku mitmekesisuse strateegia . Euroopa ministrite keskkonnaprotsessi "Environment for Europe" raames teostatav strateegia on ainus platvorm üleeuroopaliseks koostööks bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemi lahendamisel.

2002. aastal püstitati bioloogilise mitmekesisuse konventsioonis ja Johannesburgi säästva arengu tippkohtumisel ülemaailmne eesmärk aastaks 2010 – vähendada märkimisväärselt bioloogilise mitmekesisuse hävimist aastaks 2010. Aastal 2003 leppisid Euroopa riikide keskkonnaministrid Kiievi bioloogilise mitmekesisuse resolutsioonis kokku, et bioloogilise mitmekesisuse vähenemine peatatakse aastaks 2010.

Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga on kehtestatud bioloogilise mitmekesisuse planeerimise kohustus riiklikul tasandil. Riigid peavad välja töötama riigisisesed strateegiad, mis kajastavad seda, kuidas konventsiooni eesmärke kavatsetakse saavutada, ning vastavates tegevuskavades peavad olema esitatud nende eesmärkide saavutamiseks võetavad meetmed. Nende siseriiklike biomitmekesisuse strateegiate tegevuskavade loend on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni veebilehel.

Permalinks

Geographic coverage

Topics

Tegevused dokumentidega