Üleeuroopalises keskkonnahinnangus küsitakse, mida me teame vee ja keskkonnahoidliku majanduse kohta

Ministrite konverentsile saabuvad delegaadid kokku 53 riigist üle kogu Euroopa ja lähipiirkondadest ning Ameerika Ühendriikidest, Kanadast ja Iisraelist. Konverentsil keskendutakse vee ja sellega seotud ökosüsteemide kaitsmise probleemidele ning keskkonnahoidliku majanduse saavutamise viisidele. Konverentsi korraldab ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE) koostöös Kasahstani valitsusega.

Konverentsi toetuseks paluti EEA-l koostada aruanne „Euroopa keskkond – hinnangute hinnang”. Aruandes antakse ulatuslik ülevaade konverentsi keskse teemaga otseselt seotud olemasolevatest keskkonnateabe allikatest kogu piirkonnas. Aruande koostamisel tutvusid eksperdid üle 1000 aruandega, millest rohkem kui pooled vaadati läbi põhjalikult. Aruanne koostati UNECE keskkonnahinnangute juhtrühma abiga ning seda täiendavad mitu piirkonnaaruannet, milles keskendutakse konkreetsetele Euroopa allpiirkondadele.

EEA tegevdirektor professor Jacqueline McGlade märkis: „Aruanne näitab, et me peame veelgi tugevdama seost poliitika ja teabe vahel. See puudutab mõlemat suunda – poliitikakujundajad peavad tõhusamalt kasutama olemasolevat ulatuslikku keskkonnateavet, samas peaksid keskkonnahinnangud olema poliitikate suhtes võimalikult asjakohased.

Sotsiaalse ja majandusliku arengu säilitamiseks kogu Euroopas peame muutma riikide majandussüsteemid keskkonnahoidlikeks – see tähendab piiratud ressursside õiglast haldamist, seadmata seejuures ohtu ökosüsteemide toimimist. Meie kui ühiskonna suutlikkus see ülesanne edukalt lahendada sõltub juurdepääsust asjakohasele, usaldusväärsele ja õiguspärasele keskkonnateabele ja -hinnangutele kogu piirkonnas.”

Euroopa keskkond – hinnangute hinnang

Aruandes on kesksel kohal vesi ja sellega seotud ökosüsteemid ning majanduse keskkonnahoidlikuks muutmine. Aruande kokkuvõttes antakse soovitusi selle kohta, kuidas suurendada otsustusprotsessi toetavat teadmistebaasi, täiustada hindamisvahendeid ning tagada ulatuslikum teabevahetus kogu Euroopas ja maailma tasandil.

Peale selle kirjeldatakse aruandes ühisel keskkonnateabe süsteemil (SEIS) põhinevate korrapäraste keskkonnahinnangute esitamise kasulikkust. Ühise keskkonnateabe süsteemi algatas Euroopa Komisjon koostöös EEA ning selle liikmes- ja koostööriikidega. Selline lähenemisviis muudaks olemasolevad teabesüsteemid ja protsessid sujuvamaks ja täiustaks neid, tehes samas teabe kättesaadavaks kogu piirkonna poliitikakujundajatele ja avalikkusele. Aruandes tehtud järelduste põhjal on oodata, et Astanas otsustavad ministrid võtta kasutusele keskkonna korrapärase hindamise protsessi ja arendada välja kogu piirkonna ühine keskkonnateabe süsteem.

Vesi – peamised järeldused

Vee ja sellega seotud ökosüsteemide säästlik majandamine on kogu Euroopas väga oluline. Viimastel aastatel on sagenenud põuad Lõuna-Euroopas ja Kesk-Aasias, ning üleujutuste tagajärjel on hukkunud rohkem inimesi ja tekkinud suurem majanduskahju. Puhta vee kättesaadavus on samuti probleem, sest piirkonnas puudub hinnanguliselt 120 miljonil inimesel võimalus kasutada puhast joogivett ja kanalisatsiooni.

Vee seisundi kohta on piirkonna riikidelt saadud tohutul hulgal teavet. Aruande autorid analüüsisid enam kui 300 veeteemalist aruannet, mis pärinevad 48 riigist ja on avaldatud viimase viie aasta jooksul. Teave on siiski sageli puudulik või poliitikate suhtes asjakohatu. Paljudes hinnangutes keskendutakse praegu liiga palju keskkonna seisundile ja suundumustele, kuid neis tuleks rohkem tähelepanu pöörata meetmetele ja majandamisele, eriti veepuuduse, äärmuslike ilmastikunähtuste ja veeökosüsteemide osas.

Keskkonnahoidlik majandus – peamised järeldused

Keskkonnahoidlik majandus on alles kujunev kontseptsioon. Selle keskmes on hiljutisest majanduskriisist väljuvate majandussüsteemide ergutamise mõte, vähendades samal ajal oluliselt keskkonnariske ja lahendades keskkonnategurite probleeme. Maailma tasandil on majanduse keskkonnahoidlikuks muutmine tähtsaimal kohal uues tegevuses, mille eesmärk on kaasata keskkonna- ja sotsiaalkaalutlused majandusotsuste tegemise üldprotsessi kuni 2012. aastal Rio de Janeiros toimuva ÜRO säästva arengu konverentsini ja pärast seda.

Keskkonnahoidliku majanduse teave on üldjuhul killustatud ja seni veel suhteliselt vähene. Kuigi on olemas mitu hinnangut, milles käsitletakse eri majandussektorite keskkonnamõju, puuduvad siiski aruanded, milles  hinnatakse järjekindlalt sektorite tegevust majanduse keskkonnahoidlikuks muutmisel.

Märkused toimetajatele

1991. aastal algatatud protsess „Keskkond Euroopa jaoks“ (EfE) on ainulaadne üleeuroopaline foorum eesmärgiga tegeleda keskkonnaküsimustega ja edendada keskkonna valdkonnas laiaulatuslikku horisontaalkoostööd kui Euroopa säästva arengu alust. See on riikide, valitsustevaheliste organisatsioonide, piirkondlike keskkonnakeskuste ja kodanikuühiskonna, sealhulgas erasektori partnerlus. Protsess „Keskkond Euroopa jaoks“ toetab keskkonnapoliitika ja keskkonnaalaste lähenemisviiside ühtlustamist, aidates samal ajal Ida-Euroopa, Kaukaasia, Kesk-Aasia ja Kagu-Euroopa riikidel parandada keskkonnanäitajaid.

Üleeuroopalised keskkonnaseisundi hindamisaruanded, mille EEA koostas koostöös partneritega aastatel 1995, 1998, 2003 ja 2007 toimunud protsessi „Keskkond Euroopa jaoks“ konverentside jaoks, aitasid välja selgitada peamised ohud ja ülesanded piirkondliku keskkonnapoliitika väljatöötamisel.

ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni liikmed on järgmised riigid: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Kasahstan, Kreeka, Kõrgõzstan, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malta, Moldova Vabariik, Monaco, Montenegro, Norra, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tadžikistan, Tšehhi Vabariik, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Usbekistan, Valgevene, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik.

Aruanne „Euroopa keskkond – hinnangute hinnang” hõlmab järgmisi riike: Albaania, Andorra, Armeenia, Aserbaidžaan, Austria, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Eesti, Gruusia, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, Kasahstan, Kosovo (ÜRO hallatav piirkond, vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile 1244), Kreeka, Kõrgõzstan, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Madalmaad, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Malta, Moldova Vabariik, Monaco, Montenegro, Norra, Prantsusmaa, Poola, Portugal, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Šveits, Taani, Tadžikistan, Tšehhi Vabariik, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Usbekistan, Valgevene, Venemaa Föderatsioon ja Ühendkuningriik.

Lingid

• Aruanne ja seonduv teave
• Hinnangud digitaalsel kujul
• Eelmised EEA üleeuroopalised keskkonnaaruanded
• Euroopa keskkonnaprotsessi veebileht

Kontaktandmed

Ajakirjanduse kontaktisikud: