Kahjulik õhusaaste ohustab eurooplasi endiselt

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: "See aruanne on õigeaegne meeldetuletus selle kohta, kui tähtis on õhukvaliteet inimeste tervisele. Just selle pärast soovin ma, et 2013. aastat tähistataks õhu aastana, ja keskendun oma tegevuses õhukvaliteeti tagavate seaduste tugevdamisele, et lahendada praegu kindlakstehtud probleemid."

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade märkis: "Tänu Euroopa Liidu poliitikale on viimasel kümnendil vähendatud paljude saasteainete heidet, kuid seda tegevust tuleb laiendada. Paljudes riikides ületab saasteainete kontsentratsioon õhus ikka veel piire, mis on inimeste tervise kaitseks Euroopas seaduste ja soovitustega ette nähtud. Tõesti, kõige rohkem saastatud linnades ja piirkondades vähendab õhusaaste inimeste oodatavat eluiga umbes kahe aasta võrra."

Euroopa Keskkonnaameti 2012. aasta õhukvaliteedi aruandes uuritakse, mil määral inimesed õhusaasteainetega kokku puutuvad, ning antakse hetkeülevaade õhukvaliteedist Euroopas. Aruande eesmärk on toetada tõhusama puhta õhu poliitika arendamist.

Peamised järeldused

•  Tahked osakesed (PM) on kõige tõsisem õhusaastealane terviserisk Euroopa Liidus, mis toob kaasa enneaegse surma. Aruandes antud hinnangu kohaselt ohustas 2010. aastal 21% linnaelanikest tahkete väikeosakeste (PM₁₀) kontsentratsioon, mis ulatus kõrgema tasemeni kui tervisekaitseks ette nähtud kõige rangemad igapäevased ELi piirväärtused. Kuni 30% linnaelanikest ohustas tahkete peenosakeste (PM_2,5) kontsentratsioon, mille tase ületas (vähem rangeid) ELi aastaseid piirväärtusi. Maailma Terviseorganisatsiooni võrdlustaseme kohaselt, mis on veel rangem kui ELi õigusega kehtestatud tase, ohustas vastavalt 81% ja 95% linnaelanikke tahkete osakeste kontsentratsioon, mis ületas inimtervise kaitseks ette nähtud võrdlusväärtusi. See näitab veelgi, kui hädavajalik on õhukvaliteeti käsitlevate õigusaktide peatne läbivaatamine.

•  Osoon (O₃) võib tekitada hingamissüsteemiga seotud terviseprobleeme ja tuua kaasa enneaegse surma. Kokkupuude sellega on linnades väga suur – 2010. aastal ohustas 97% ELi linnaelanikest O₃-kontsentratsioon, mis ületas Maailma Terviseorganisatsiooni võrdlustaset. 17% elanikke ohustas ELi sihtväärtusi ületav O₃-kontsentratsioon. 2009. aastal tekkis O₃ suure kontsentratsiooni tõttu õhus põllumajanduslik kahju 22%-l Euroopa põllumaast.

•  Lämmastikdioksiid (NO₂) on peasüüdlane eutrofeerumises (taimede ja vetikate vohamine vees) ja hapestumises. Oma osa on sellel ka tahkete osakeste ja osooni tekkes. 2010. aastal ohustas 7% Euroopa linnaelanikke NO₂-tase, mis ületas ELi piirväärtusi. Paljudes Euroopa riikides ületab NO₂-heide ikka veel ELi õigusaktide ja ÜRO lepingutega kehtestatud ülempiire.

•  Benso(a)püreen (BaP) on vähitekitaja. Märkimisväärset hulka ELi linnaelanikke (20–29% aastatel 2008–2010) ohustas kontsentratsioon, mis ületas ELi 2013. aasta sihtväärtust. BaP heite suurenemine Euroopas viimastel aastatel on seetõttu murettekitav.

•   Vääveldioksiid (SO₂) on edukalt kontrolli alla saadud: heidet on viimastel aastatel märkimisväärselt vähendatud tänu ELi õigusaktidele, millega nõutakse heidet puhastava tehnoloogia kasutamist ja kütuste madalamat väävlisisaldust. 2010. aasta oli esimene aasta, mil SO₂-kontsentratsioon õhus ELi linnaelanikke ei ohustanud, kuna ELi piirväärtusi ei ületatud.

•  Süsinikmonooksiid, benseen ja raskmetallid (arseen, kaadmium, nikkel, plii) esinevad Euroopa Liidus välisõhus üldiselt väikeses kontsentratsioonis, lokaalselt ja sporaadiliselt. Mõnikord harva ületatakse ELi õigusaktides sätestatud piir- ja sihtväärtusi.

Edasised sammud

Viimastel aastatel on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud igal aastal teavet õhusaasteainete heite ja sellele heitele õhusaasteainete siseriiklike ülemmäärade direktiiviga kehtestatud ülemmäärade ületamise kohta. Käesoleva aasta lõpul avaldab Euroopa Keskkonnaamet retrospektiivse analüüsi selle kohta, kas nimetatud direktiiviga 2010. aastaks seatud tervise- ja keskkonnaalased eesmärgid on saavutatud.

Euroopa Komisjon valmistab ette ELi õhukvaliteedi alaste õigusaktide läbivaatamist ja konsulteerib sidusrühmadega. Eriti pannakse rõhku 2013. aastast kehtestatavale õhusaaste piiramise poliitikale.

Taust

Halb õhukvaliteet võib tekitada südamehaigusi, hingamisteede probleeme, kopsuvähki, hingamisraskusi ja muid haigusi. Mõni saasteaine põhjustab eutrofeerumist ja põllukultuuride saagikuse vähenemist, vähendab metsakasvu ning mõjutab kliimat. Mitmete saasteainete heide on viimastel aastatel vähenenud ja selle tulemusel on õhukvaliteet mõnes piirkonnas paranenud. Kuid mitte igal pool ei ole sellega kaasnenud vastav õhusaasteainete kontsentratsiooni vähenemine. Püsivad õhukvaliteediprobleemid nõuavad täiendavaid pingutusi, et leevendada mitmete saasteainete heite mõju.

Lisateave:

• http://ec.europa.eu/environment/air/quality/index.htm
• http://www.eea.europa.eu/themes/air