Paljudes Euroopa veekogudes on leitud läviväärtusi ületavaid kemikaale

EEA ülevaade „PFAS-reostus Euroopa vetes“ annab esmakordse ülevaate nn igaveste kemikaalide probleemist Euroopa jõgedes, järvedes, ülemineku- ja rannikuvetes. PFAS-reostus vees võib kahjustada inimeste tervist ja keskkonda.

PFOS on üks ligikaudu 10 000 ühendist suures PFAS-rühmas, mida nimetatakse ka „igavesed kemikaalid“ nende äärmise püsivuse tõttu keskkonnas. 2022. aasta andmete põhjal, mis saadi ligikaudu 1300 seirekohast Euroopas, ületas 59% jõgede, 35% järvede ning 73% ülemineku- ja rannikuvete seirekohtadest PFOSi keskkonnakvaliteedi standardit. 

EEA ülevaates märgitakse, et teatatud andmete ebakindluse ja lünklikkuse tõttu on endiselt raske teha järeldusi probleemi ulatuse kohta Euroopas. Siiski toovad tulemused esile probleemi mürgivaba keskkonna nullsaaste eesmärgi ja veepoliitika raamdirektiivi kohase hea keemilise seisundi saavutamisel.

EEA ülevaates märgitakse, et selleks, et paremini mõista PFAS-reostuse probleemi ulatust Euroopas, on vaja tundlikumaid analüüsimeetodeid ning laiendada ainete valikut ja geograafilist katvust.

EEA ülevaates esitatud uued tõendid toetavad praegust ettepanekut muuta veepoliitika raamdirektiivi, et laiendada prioriteetsete ainete loetelu (st lisada rohkem PFASe), ning vajadust vaadata läbi joogiveedirektiivis sätestatud PFAS-piirnormid. Tõendid toetavad ka Euroopa veemajanduse kriisivalmiduse strateegiat, mida oodatakse uue Euroopa Komisjoni prioriteetse algatusena.

Praegune veepoliitika raamdirektiivi kohane ELi poliitikaeesmärk on saavutada Euroopa veekogude hea keemiline seisund 2027. aastaks. Vastavalt EEA hiljutisele hinnangule „Euroopa vee seisund“ saavutas ajavahemikul 2015–2021 vaid 29% Euroopa veekogudest hea keemilise seisundi. ELi nullsaaste visioon aastaks 2050 on vähendada õhu-, vee- ja pinnasereostust tasemeni, mida ei peeta enam tervisele ja looduslikele ökosüsteemidele kahjulikuks.