Vee kvaliteet on enamikus Euroopa supluskohtades väga hea

Küprosel ja Luksemburgis hinnati kõikide supluskohtade kvaliteeti hindega „väga hea”. Nendele riikidele järgnesid Malta (99% väga hea kvaliteediga), Horvaatia (95%) ja Kreeka (93%). Skaala teises otsas olid hinde „halb” pälvinud supluskohtade suurima osakaaluga Euroopa Liidu liikmesriigid: Eesti (6%), Madalmaad (5%), Belgia (4%), Hispaania(3%), Prantsusmaa (3%) ja Iirimaa (3%).

Euroopa Keskkonnaameti iga-aastases suplusvee kvaliteeti käsitlevas aruandes jälgitakse vee kvaliteeti 22 000 ELi, Šveitsi ja esmakordselt ka Albaania supluskohas. Koos aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka interaktiivse kaardi, kust on näha, milline oli iga supluskoha kvaliteet 2013. aastal.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „On hea, et Euroopa suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge. Kuid me ei saa lubada endale rahulolu sellise väärtusliku ressursi suhtes nagu vesi.  Me peame jätkuvalt tagama, et meie suplus- ja joogivesi ning samuti meie veeökosüsteemid oleksid täielikult kaitstud.”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx sõnas: „Euroopa suplusvee kvaliteet on viimase kahe aastakümne jooksul paranenud – me ei suuna enam nii suuri reoveekoguseid otse veekogudesse. Täna lahendamist vajavad probleemid tulenevad lühiajalisest reostuskoormusest tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, mil reoveesüsteemid võivad hakata üle ajama ning fekaalbakterid võidakse uhtuda põllumaadelt jõgedesse ja meredesse.”

Kohalikud ametiasutused teostavad kohalike randade järelevalvet, kogudes kevadel ja suplushooaja vältel proove. Suplusvee kvaliteet võib olla „väga hea”, „hea”, „piisav” või „halb”. Sellise hinnangu andmisel lähtutakse kahte tüüpi bakterite suurenenud kontsentratsioonist vees, mis on märk kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostusest. Need bakterid võivad allaneelamise korral põhjustada vaevusi (oksendamist ja kõhulahtisust). 

Suplusvee hindamisel ei võeta arvesse prahti, saastust ega muid looduskeskkonda kahjustavaid aspekte. Ehkki enamik supluskohti on inimese tervise kaitse tagamiseks piisavalt puhtad, on paljud Euroopa veekogude ökosüsteemid murettekitavas olukorras. Seda on selgelt näha Euroopa merede puhul – ühel hiljutisel hindamisel leiti, et Euroopa mereökosüsteeme ähvardavad kliimamuutused, saastus, ülepüük ja hapestumine. Paljude selliste tegurite koormus veekogudele üha suureneb.

Suplusvesi: peamised tulemused

• Miinimumnõuetele vastas üle 95% supluskohtadest ning 83% vastas rangematele, „väga hea” kvaliteedi nõuetele.  Vaid 2% supluskohtadest oli halva kvaliteediga.
• Miinimumnõudeid täitvaid supluskohti oli 2013. aastal ligikaudu sama palju kui 2012. aastal. Väga hea kvaliteediga kohtade osakaal aga kasvas 79 protsendilt 2012. aastal 83 protsendini 2013. aastal.
• Rannikul asuvate supelrandade kvaliteet oli veidi parem: neist 85% tunnistati väga heaks. Sloveenias ja Küprosel hinnati väga heaks kõik rannikul asuvad supelrannad.
• Sisemaal näib suplusvee kvaliteet olevat keskmisest mõnevõrra madalam. Ainuke riik, kus kõik sisemaal asuvad supluskohad tunnistati väga heaks, oli Luksemburg. Tihedalt tema kannul oli Taani, kelle vastav näitaja oli 94%. Saksamaal hinnati ligi 2000 sisemaal asuvast supluskohast väga heaks 92%.

Lisateave

• Euroopa Keskkonnaameti suplusvee veebisait
• Euroopa Komisjoni suplusvee veebisait