Kas transpordisektor suudab vähendada oma keskkonnamõju?

Mis on TERM ja miks see on oluline?

TERM on Euroopa Keskkonnaameti iga-aastane väljaanne, milles uuritakse ja käsitletakse transpordisektori edusamme püüdlustes vähendada oma keskkonnakoormust. Aruandes esitatakse värskeimad andmed mitme olulise keskkonnaalase suundumuse kohta, et hinnata kehtestatud eesmärkide saavutamist ja võimaldada poliitikakujundajatel mõõta oma poliitika edukust.

Lisaks jälgitakse TERMi kaudu edusamme ELi 2011. aasta transpordi valges raamatus ning teistes transpordi- ja keskkonnaalastes poliitikadokumentides ja õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamisel, keskendudes igal aastal ühele kindlale teemale, näiteks linnatranspordile või õhukvaliteedile.

TERM käivitati 2000. aastal, kui avaldati esimene aruanne seerias, mida tänapäeval levitatakse Euroopa Keskkonnaameti liikmesriikides regulaarselt.

Millised on viimase aruande kohaselt transpordisektorit ja selle keskkonnakoormust puudutavad peamised probleemid?

Meie hinnangute kohaselt avaldab transpordisektor jätkuvalt suurt survet keskkonnale ning lõppkokkuvõttes inimtervisele, muu hulgas õhusaaste, kliimamuutuste ja müraga. Transpordisektori keskkonnakoormus sõltub kolmest põhitegurist: sõitude arvust ja pikkusest, kasutatud transpordiliikidest, kuivõrd mõned neist on keskkonnahoidlikumad kui teised, ning iga transpordiliigi tehnoloogiast. Keskkonnakoormusega seoses vaadeldakse aruandes, mida on juba tehtud ja mida on vaja veel teha, et saavutada 2050. aastaks säästva transpordi valdkonnas kehtestatud sihttasemed, tuues esile põhimõttelised muudatused, mis on inimeste ja kaupade vedamisel vajalikud.

Käsitletakse ka muid probleeme. Nagu hiljutised sõidukite heitkoguseid käsitlevatest meediakajastused näitasid, võivad sõidukite ametlikud ja tegelikud heitkogused mitmesugustel põhjustel olla väga erinevad. Ametlikud katsed ei peegelda kõiki sõidutingimusi ja väidetavalt on seetõttu töötatud välja tehnilised strateegiad, mis annavad häid tulemusi katsetsükli tingimustes, kuid mitte alati tegelikes sõidutingimustes. Peame oluliseks, et võimalikult kiiresti rakendataks sõidukite katsetamise kavandatud muudatused.

Transpordiga seotud kasvuhoonegaaside heidet võib leevendada ka elektromobiilsus. ELi strateegia vähese CO2-heitega transpordisüsteemi saavutamiseks tugineb tehnoloogia arendamisele, mis ei põhine sisepõlemismootoritel. Kasvule vaatamata on elektriautode (0,07% kõigist sõiduautodest) ja taastuvenergial töötavate mootorsõidukite osakaal endiselt väga väike ning Euroopas 2050. aastaks seatud eesmärki – vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid – ainuüksi tehnoloogiliste uuenduste abil tõenäoliselt ei saavutada. Tegelikult kuni 2007. aastani oli kasvav transportinõudlus nullistanud tehnoloogiliste uuenduste mõju heitkogustele, ent nüüd on heitkogused siiski kahanenud, muu hulgas ka tänu transpordinõudluse kasvu aeglustumisele või vähenemisele. Esialgsed 2014. aasta andmed näitavad aga taas vähest kasvu, nii et ELi enda prognooside kohaselt ei suuda me valges raamatus kirjeldatud CO2-heite vähendamise eesmärke saavutada rangemaid meetmeid võtmata.

Milline on Euroopa transpordi- ja keskkonnapoliitika ning mida tehakse ELi tasandil nimetatud probleemide lahendamiseks?

ELi poliitikal on olnud transpordiga seotud keskkonnaprobleemide vähendamisel väga oluline roll. Sõitude arvu ja pikkuse vähendamisele suunatud poliitika ulatus on olnud siiski piiratud, võrreldes poliitikaga, mille eesmärk on edendada keskkonnasäästlikumate transpordiliikide kasutamist või eri transpordiliikides kasutatava tehnoloogia täiustamist.

Näiteks heitkoguseid reguleeriv poliitika on muutunud järk-järgult karmimaks ja see on andnud märkimisväärseid tulemusi, eelkõige tänu sõiduautode, kaubikute ja raskeveokite õhusaaste piirangute ning sõiduautode ja kaubikute CO2-heitkoguste sihttasemete kehtestamisele.

Peale selle peavad riigid 2020. aastaks kasutama oma transpordikütuses vähemalt 10% ulatuses taastuvenergiaallikaid ning tähelepanu all on ka keskkonnahoidlikud sõidukid ja taristud. Me oleme näinud, et alternatiivsed kütuselahendused on end edukalt tõestanud, kuid laadimise ja tankimise taristu on endiselt probleem, mis muudab need sõidukid inimeste ja ettevõtete jaoks vähem atraktiivseks.

Tänu kütuse kvaliteedistandardite kehtestamisele Euroopas on järsult vähenenud sõidukikütuste väävlisisaldus ja plii on neist peaaegu kadunud.

Kuid meie TERMi aruanne näitab, et teha oleks vaja palju rohkem.

Kuidas EEA sellele tööle kaasa aitab?

Euroopa Keskkonnaamet kogub andmeid ning koostab näitajate hinnanguid ja aruandeid, mis toetavad Euroopa transpordisektori keskkonnamõju hindamist. TERMi aruanne ja sellega seotud transpordinäitajate süsteemi abil saame jälgida integreerimisstrateegiate tõhusust ja säästva transpordi suunas liikumise edukust ning regulaarselt koostada sellest aruandeid. TERM pakub ka teavet uute andmete kogumise vajadusest.

Peale TERMi aruannete koostamise hindab Euroopa Keskkonnaamet ka muid transpordiga seotud küsimusi, näiteks elektromobiilsust ning transpordi ja tervise probleeme. Samuti teeme riikide ja Euroopa Komisjoniga koostööd uute sõiduautode ja kaubikute CO2-heitkoguste sihttasemete, kütusekvaliteedi järelevalve, mürateabe, õhu kvaliteedi andmete, kõigi sektoritega seotud saasteainete heitkoguste, kasvuhoonegaaside ja paljude muude valdkondade jälgimisel.

Sel moel aitame luua teadmusbaasi, mille põhjal saab kavandada edasist tegevust.

Alfredo Sánchez Vicente

2015. aasta detsembri EEA uudiskirjas nr 2015/4 avaldatud intervjuu