Kogu Euroopas üha enam ilmnevad kliimamuutused kinnitavad vajadust kiirete kohanemismeetmete järele

Aruande „Kliimamuutused, nende mõju ja haavatavus Euroopas 2012” kohaselt on kogu Euroopas tõusnud keskmised temperatuurid, ühtlasi on sademete hulk lõunapoolsetes piirkondades vähenenud ja põhjapoolsetes piirkondades suurenenud. Gröönimaa jääkilp, Arktika merejää ja mitmed Euroopa liustikud sulavad, lumekate on vähenenud ning igikelts sulab.

Äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu näiteks kuumalained, üleujutused ja põuad, on viimastel aastatel põhjustanud kogu Euroopas kahjukulude kasvamist. Kuigi kliimamuutuste osakaalu selgitamiseks on vaja rohkem tõendeid, on põhiteguriks olnud kasvav inimtegevus ohupiirkondades. On võimalik, et tulevased kliimamuutused suurendavad seda haavatavust, sest äärmuslikud ilmastikunähtused muutuvad eeldatavalt intensiivsemaks ja sagedasemaks. Kui Euroopa ühiskond ei kohane, siis aruande kohaselt kahjukulude suurenemine jätkub.

Aruandes tõdetakse, et osaliselt Euroopas valitsevate majanduslike erinevuste tõttu ei suuda mõned piirkonnad nii hästi kohaneda kliimamuutustega kui teised. Kliimamuutuste mõju võib neid erinevusi veelgi süvendada.

EEA tegevdirektori Jacqueline McGlade’i sõnul on „kliimamuutus reaalsus kogu maailma jaoks ning selle ulatuslikkus ja kiirus on saamas aina ilmsemaks. See tähendab, et kõik majandussektorid (sh kodumajapidamised) peavad kohanema ja vähendama emissioone”.

Täheldatud kliimamuutused ja tulevikuprognoosid – olulisemad järeldused

Viimane aastakümme (2002–2011) oli Euroopas teadaolevatest kõige soojem − maismaa temperatuur Euroopas oli 1,3 °C soojem võrreldes industriaalühiskonnaeelse keskmise temperatuuriga. Erinevad mudelprognoosid näitavad, et Euroopa temperatuur võib 21. sajandi lõpus olla 2,5–4 °C soojem võrreldes perioodi 1961–1990 keskmise temperatuuriga.

Kuumalained on muutunud sagedasemaks ja pikaajalisemaks ning põhjustanud viimasel aastakümnel kümnete tuhandete inimeste surma. Aruandes tuuakse esile, et kui ühiskond ei kohane, siis võib prognoositud kuumalainete sagenemine järgmistel aastakümnetel suurendada palavusega seotud surmajuhtumite arvu. Samas prognoositakse paljudes riikides külmaga seotud surmajuhtumite arvu vähenemist.

Aruandes tõdetakse, et kui lõunapiirkondades sademete hulk väheneb, siis samal ajal see suureneb Põhja-Euroopas. Prognooside kohaselt need suundumused jätkuvad. Kliimamuutuste tagajärjel sagenevad jõgede üleujutused, eelkõige Põhja-Euroopas, sest kõrgemad temperatuurid intensiivistavad veeringet. Kliimamuutuse mõju üleujutuste tagasiulatuvates andmetes on siiski raske eristada.

Jõgede äravoolu vähenemine on muutunud tõsiseks ja sagedaseks probleemiks Lõuna-Euroopas. Prognooside kohaselt langeb jõgede minimaalne voolukiirus suviti märkimisväärselt Lõuna-Euroopas, aga erineval määral ka mitmetes muudes Euroopa piirkondades.

Arktika soojeneb kiiremini kui muud piirkonnad. 2007., 2011. ja 2012. aastal registreeriti Arktikas rekordmadal merejää tase, mis jäi 1980. aastate miinimumtasemest umbes poole võrra allapoole. Gröönimaa jääkilbi sulamine on kahekordistunud alates 1990ndatest aastatest ning ajavahemikul 2005−2009 on see igal aastal kaotanud keskmiselt 250 miljardit tonni massi. Alpide liustikud on kaotanud ligikaudu kaks kolmandikku oma massist alates 1850. aastast ning prognooside kohaselt see protsess jätkub.

Meretase tõuseb ning koos sellega suureneb rannikualade üleujutuse oht tormide ajal. Meretase on 20. sajandil tõusnud kogu maailmas keskmiselt 1,7 mm aastas ja viimastel aastakümnetel 3 mm aastas. Prognoosid on väga erinevad, kuid tõenäoliselt tõuseb meretase 21. sajandil rohkem kui 20. sajandil. Meretaseme tõus on Euroopa rannikualadel erinev, näiteks piirkondades, kus maapinna kõrgus muutub.

Aruande kohaselt on lisaks kuumaga seotud terviseohtudele oluline ka muu mõju inimeste tervisele. Kliimamuutused mõjutavad teatavate haiguste levikut. Näiteks võimaldavad kliimamuutused puugiliikidel (Ixodes ricinus) levida kaugemale põhja ning jätkuva soojenemise tulemusel võivad Euroopa piirkonnad muutuda haigusi kandvatele sääskedele ja liivakärbestele sobivamaks elupaigaks. Tolmlemisperiood on pikem ja algab 10 päeva varem kui 50 aastat tagasi, mõjutades ühtlasi ka inimeste tervist.

Mitmete uuringute raames on tulnud ilmsiks laialdased muutused taimestikus ja loomastikus. Näiteks hakkavad taimed varem õitsema ning ka magevee fütoplanktoni ja zooplanktoni vohamine algab varem. Teised looma- ja taimeliigid liiguvad elupaikade soojenedes põhja suunas või üles mägedesse. Kuna mitmete liikide rände ulatus ei ole kiirete kliimamuutustega kohanemisel piisav, võivad nad tulevikus välja surra.

Kuigi Lõuna-Euroopas jagub põllumajandustegevuseks vähem vett, võivad teistes piirkondades kasvutingimused paraneda. Euroopas on mitmete põllukultuuride kasvuperiood pikenenud ja prognooside kohaselt jätkub see protsess ühes soojalembeliste põllukultuuride levikuga põhjapoolsematele laiuskraadidele. Siiski prognoositakse, et mõningate põllukultuuride saagikus võib kuumalainete ja põudade tõttu Kesk- ja Lõuna-Euroopas langeda.

Temperatuuride tõus on vähendanud nõudlust kütmise järele, mistõttu säästetakse energiat. Siiski peab see olema tasakaalus kuumadel suvedel jahutamiseks vajaliku suurema energianõudlusega.

Taust

Aruande eesmärk on kajastada täies ulatuses kliimamuutuste mõju Euroopas ning teavitada Euroopa Komisjoni Euroopa kohanemise strateegia avaldamisest 2013. aasta märtsis. Lisaks toetab EEA nimetatud strateegiat, koostades Euroopas kasutatavate kohanemismeetmete hinnangu, mis avaldatakse 2013. aasta alguses.

Veebileht Climate-ADAPT sisaldab suurel hulgal teavet, mis on abiks kliimamuutustega kohanemise protsessi arendamisel ja elluviimisel.