Kliimamuutused ohustavad üha tõsisemalt Euroopa ökosüsteeme, inimeste tervist ja majandust

Aruande „Kliimamuutused, mõju ja haavatavus Euroopas 2016. aastal“ kohaselt avaldavad täheldatud kliimamuutused juba mitmesugust mõju ökosüsteemidele, majandusele ning inimeste tervisele ja heaolule Euroopas. Maailma ja Euroopa temperatuur, merevee tase ja Arktika vähenev merejää püstitavad üha uusi rekordeid. Sademete jaotumine muutub nii, et Euroopa niisked piirkonnad muutuvad üldiselt veel niiskemaks ja kuivad piirkonnad veel kuivemaks. Liustike suurus ja lumikate vähenevad. Samal ajal sagenevad ja ägenevad paljudes piirkondades äärmuslikud kliimanähtused, näiteks kuumalained, tugevad sademed ja põud. Paremad kliimaprognoosid pakuvad uusi tõendeid, et äärmuslikud kliimanähtused süvenevad paljudes Euroopa piirkondades.

„Kliimamuutused jätkuvad veel aastakümneid. Tuleviku kliimamuutuste ja nende mõju ulatus sõltub sellest, kui hästi täidame ülemaailmseid kokkuleppeid kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta, samuti sellest, kas meil on olemas õiged kohanemisstrateegiad ja tegevuspõhimõtted, millega vähendada praeguste ja prognoositud äärmuslike kliimanähtuste riske,“ ütles Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx.

Kliimamuutuste kriisikolded

Kõik Euroopa piirkonnad on kliimamuutuste suhtes haavatavad, kuid mõnes piirkonnas on kahjulik mõju suurem kui mujal. Prognooside kohaselt on kliimamuutuste mõju suurim Lõuna- ja Kagu-Euroopas, kus eeldatavad kahjud on suurimad. Selles piirkonnas sagenevad juba praegu äärmuslikud kuumaperioodid ning vähenevad sademed ja jõgede vooluhulk, mis on suurendanud raskete põudade, põllukultuuride alanenud saagikuse, elurikkuse kadumise ja maastikupõlengute riski. Võib eeldada, et sagedamad kuumalained ja kliimatundlike nakkushaiguste leviku muutused suurendavad riske inimeste tervisele ja heaolule.

Ohus on ka Euroopa läänepoolsete alade rannikupiirkonnad ja lammid, sest merepinna tõusu ja tormiaju võimaliku sagenemise tõttu on suurenenud nende üleujutusrisk. Kliimamuutused põhjustavad ookeani hapestumise, soojenemise ja hapnikuvaeste surnud tsoonide laienemise tagajärjel ka suuri muutusi mere ökosüsteemides.

Ka Arktika ökosüsteemid ja inimtegevus saavad tugevasti mõjutatud tänu eriti kiirele õhu ja merevee temperatuuri tõusule ning sellega kaasnevale igikeltsa ja merejää sulamisele.

Kuigi avalduv mõju võib mõnele piirkonnale olla ka soodne – näiteks paranevad põllumajandustingimused Põhja-Euroopas, on mõju enamiku piirkondade ja sektorite jaoks negatiivne.

Ökosüsteemid, inimeste tervis ja majandus

Kogu Euroopas survestavad ökosüsteeme ja kaitsealasid kliimamuutused ja muud stressitegurid, näiteks maakasutuse muutumine. Aruandes rõhutatakse, et kliimamuutuste mõju ohustab maismaa ja mere elurikkust. Paljude looma- ja taimeliikide elutsükkel muutub ning nad liiguvad põhja poole ja mägedes kõrgemale. Samal ajal on kohanenud või levimas mitmesugused invasiivsed võõrliigid. Põhja poole liiguvad ka liigid meres, näiteks kaubanduslikult tähtsad kalavarud. Need muutused mõjutavad ökosüsteemi teenuseid ja majandussektoreid, näiteks põllumajandust, metsandust ja kalandust.

Kliimamuutuste peamine tervisemõju on seotud äärmuslike ilmastikunähtustega, kliimatundlike nakkushaiguste leviku muutustega ning keskkonna- ja ühiskonnatingimuste muutustega. Euroopas on jõgede ja rannikualade üleujutused mõjutanud viimasel aastakümnel miljoneid inimesi. Tervisemõjud on näiteks vigastused, nakkused, kokkupuude keemiliste ohuteguritega ja vaimse tervisega seotud tagajärjed. Kuumalained on sagenenud ja ägenenud, põhjustades Euroopas kümneid tuhandeid enneaegseid surmajuhtumeid. Prognooside kohaselt see suundumus süveneb ja tugevneb, kui ei võeta asjakohaseid kohanemismeetmeid. Puugiliikide, Aasia tiigersääskede ja teiste nakkuskandjate levik suurendab Lyme’i tõve, puukentsefaliidi, Lääne-Niiluse palaviku, denguepalaviku, Chikungunya viirushaiguse ja leišmaniaasi riski.

Kliimamuutuste majanduskulu võib olla väga suur. Äärmuslikud kliimanähtused on tekitanud EMP liikmesriikides alates 1980. aastast majanduskahjusid üle 400 miljardi euro. Olemasolevad Euroopa kliimamuutuste tulevikukulude hinnangud käsitlevad ainult mõnda sektorit ja nende määramatus on suur. Kliimamuutustest tulenevate kahjude prognoositud kulud on siiski kõige suuremad Vahemere piirkonnas. Kaubanduse, taristu, geopoliitiliste ja julgeolekuriskide ning rände kaudu mõjutavad Euroopat ka mujal maailmas tekitatud kliimamuutuste kahjud.

Parem kohanemine ja paremad teadmised

Kliimamuutustega kohanemise süvalaiendamine teiste poliitikavaldkondade osaks edeneb, kuid seda saab täiustada. Teised võimalikud lisameetmed on näiteks eri poliitikavaldkondade ja valitsustasandite (Euroopa Liit, rahvusvaheline, riiklik ja piirkondlik) poliitika parem sidusus, paindlikumad kohandatud juhtimise viisid ning tehnoloogiliste lahenduste, ökosüsteemipõhiste meetodite ja n-ö pehmete meetmete kombineerimine.

Kliima- ja kohanemisteenuste väljatöötamine ja kasutamine Euroopas suureneb. Paljudes valdkondades oleks kasu parematest teadmistest sellistel teemadel nagu haavatavus, mitmesuguse ulatusega riskihindamine ja seire, kohanemismeetmete aruandlus ja hindamine, nende kulud ja tulud ning koosmõju ja kompromissid teiste poliitikavaldkondadega.

Taustteave

Aruanne on näitajapõhine hinnang varasemate ja prognoositud kliimamuutuste ning nende mõju kohta ökosüsteemidele ja majandusele. Käsitletakse ka ühiskonna haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes ning kohanemismeetmete ja nende aluseks oleva teadmusbaasi väljaarendamist.

Aruande on koostanud Euroopa Keskkonnaamet koostöös Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse, Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa piirkondliku büroo ja kolme Euroopa teemakeskusega (ETC-CCA, ETC-BD, ETC-ICM). See on neljas aruanne teemal „Kliimamuutused, mõju ja haavatavus Euroopas“, mis avaldatakse iga nelja aasta järel. Käesoleva väljaande eesmärk on toetada Euroopa Liidu 2013. aasta kohanemisstrateegia rakendamist ja läbivaatamist 2018. aastal ning riiklike ja rahvusvaheliste kohanemisstrateegiate ja kavade väljatöötamist.