Euroopa Keskkonnaagentuuri pressiteade

Uus veebipõhine õhusaaste jälgimise süsteem

Kasutajad saavad jälgida osoonitaset üle kogu Euroopa

Täna Kopenhaagenis Euroopa Keskkonnaagentuuri (EKA) poolt avatud uus internetipõhine töövahend Osooniveeb (Ozone Web) pakub kasutajaile esmakordselt võimalust jälgida maapinnalähedase osooni taset üle kogu Euroopa.

Maapinnalähedane osoon on Euroopas üks raskemaid õhusaasteprobleeme. Enam kui 500st õhukvaliteedi seirejaamast saadetakse andmed kord tunnis Kopenhaagenisse EKA-le ning kuvatakse (peaaegu) reaalajas uuel veebilehel.

Kasutajad saavad kohanime sisestades või Euroopa kaarti klõpsates jälgida õhukvaliteeti nii kohalikus kui ka kogu Euroopa ulatuses. Samuti saab veebilehelt teavet selle kohta, kuidas see konkreetne osoonitase mõjub tervisele.

„Osooniveebis kui Euroopa ühises projektis kajastub õhusaaste rahvusvahelisus. õhusaaste tekitatakse ühes kohas, kuid tema mõju võib avalduda mujal, sadade kilomeetrite kaugusel. See veebileht on suurepärane näide sellest, kuidas Euroopa Liit saab teha liikmesriikidega koostööd oma kodanike huvide teenimiseks ja neile võimaluste pakkumiseks,“ ütles EKA tegevdirektor professor Jaqueline McGlade.

Suures kontsentratsioonis on osoon tervisele ohtlik ja võib juba mõnetunnise kokkupuute järel ärritada hingamisteid, põhjustades hingamisraskusi ning kahjustades kopse. Kuni 30% Euroopa linnaelanikkonnast puutub kokku Euroopa Liidu kehtestatud lävitasemest kõrgema osoonikontsentratsiooniga. Osoonisaaste tagajärjel sureb Euroopas igal aastal ligikaudu 20 000 inimest.

Stratosfääris 10--50 km kõrgusel maapinnast kaitseb osoon Maa elustikku Päikese ultraviolettkiirguse eest. Maapinnale lähemal põhjustab inimtegevus looduslikust tasemest palju kordi kõrgema osoonikontsentratsiooni.

Kui osooni ja teiste õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide (NOx) ja tahkete osakeste tase on kõrge, võivad nad koos moodustada kahjuliku sudu. Kõige kõrgemat osoonitaset ei täheldata aga sugugi alati kesklinnas, kus osooni moodustumist põhjustavaid saasteaineid ehk osooni eellasi satub õhku tavaliselt kõige rohkem. Nimelt takistab heitgaasidest pärit lämmastikoksiidide rohkus sageli osooni tekkimist. Et osoon võib tuulega edasi kanduda 400--500 kilomeetrit päevas, võib osoonitase tõusta hoopis saasteallikast kaugel eemal linnalähi- ja maapiirkondades.

„Euroopa Liit on teinud riikidele kohustuslikuks kodanikke riiklikul tasandil hoiatada, kui õhu osoonisisaldus jõuab teatud tasemeni. Ent Osooniveeb astub siit veel pika sammu edasi, võimaldades inimestel jälgida osoonitaset ükskõik millal ja ükskõik kus. Näiteks saab jälgida osoonitaset naaberriigis või peatses puhkusekohas, uurida viimaseid suundumusi ja jälgida kogu Euroopa ulatuses, kuidas osoon tuulega levib,“ sõnas professor McGlade.

Märkused toimetajale:

Kasutajad lihtsalt logivad end Osooniveebi lehele (EKA kodulehe kaudu: http://eea.europa.eu/maps/ozone).

2005. aasta osoonijuhud

2005. aasta suve olulisimad osoonijuhud toimusid ajavahemikel 21.--24. juunini ja 14.--17. juulini. Neil ajavahemikel teatati mitmel pool Euroopas häiretaseme ületamisest. Väga kõrget osoonitaset täheldati suures osas Euroopast, sealhulgas Austrias, Belgias, Itaalias, Kreekas, Madalmaades, Portugalis, Prantsusmaal, Rumeenias, Saksamaal, Sloveenias ja Šveitsis.

Euroopa Keskkonnaagentuurist (EKA):

EKA asub Kopenhaagenis. Agentuuri eesmärgiks on aidata oluliselt ja mõõdetavalt parandada Euroopa keskkonda, andes poliitikakujundajatele ja avalikkusele õigeaegset, eesmärgistatud, asjakohast ja usaldusväärset teavet.