Rohkem Euroopa supluskohtasid vastab väga hea kvaliteedi nõuetele

Euroopa rannad ja ujumiskohad muutuvad üha puhtamaks ning selline suundumus on jätkunud 40 aastat. See fakt leidis kinnitust Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni aruandes. Hinnangus tehakse kokkuvõte proovidest, mis on võetud enam kui 21 000 rannaäärsest ja sisemaisest supluskohast. Tulemus annab hea ettekujutuse sellest, kust leida eeloleval suvel puhtaima veega supluskohti. Suplusveest võetakse proove, et kontrollida, kas selles on reoveest või loomasõnnikust pärit väljaheidetega saastumist.

Viimastel aastatel on valdavas enamuses Euroopa ujumiskohtades hea kvaliteediga vesi. 2016. aastal vastas 96,3 % supluskoha vesi ELi suplusvee direktiivis sätestatud „piisava“ kvaliteediga vee nõuetele. See on veidi parem kui 2015. aasta tulemus (96,1 %). Kõige rangematele ehk „väga hea“ kvaliteediga suplusvee nõuetele vastab rohkem kui 85 % (85,5 %) supluskohtadest, mis on parem saavutus kui 2015. aastal (84,4 %).

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis: „Euroopa supluskohtade vee väga hea kvaliteet ei ole juhuslik. See on saavutatud pühendunud asjatundjate tubli tööga. See näitab, kui oluline on edendada ELi meetmeid keskkonnahoidlike töökohtade loomiseks. Neid investeeringuid tähistatakse Euroopa rohelise nädala raames 29. maist 2. juunini. Suplusvee kvaliteedi tagamisel on oluline roll nii veetehnikutel, üleujutuskaitse pakkujatel, keskkonnakeemikutel kui ka reoveekäitlejatel.“

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas: „Väga julgustav on tõdeda, et üha enam Euroopa supluskohti vastab kõrgeimatele kvaliteedistandarditele. Nii saavad eurooplased teha teadlikke valikuid, kuhu suvel ujuma minna. See näitab ka meie keskkonnapoliitika tulemuslikkust ja seda, kuidas tõhusast andmekogumisest ja -analüüsist on praktiliselt kasu inimeste tervise ja igapäevaelu kaitsel.“

Aruandes käsitletakse proove, mis on võetud Euroopa Liidu, Albaania ja Šveitsi supluskohtadest. Euroopa suplusvesi on palju puhtam kui 40 aasta eest, mil suurtes kogustes käitlemata või osaliselt käideldud asula- ja tööstusreovett lasti veekogudesse voolata. Koos aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka ajakohastatud interaktiivse kaardi, millelt on näha iga supluskoha seisukord. Riikide ajakohastatud aruanded ja teave direktiivi kohta on kättesaadav Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni suplusvee veebisaitidel.

Muud olulised järeldused

• 2016. aastal oli suplusvee kvaliteet vähemalt „piisav“ kõigis aruandes käsitletud Austria, Horvaatia, Küprose, Eesti, Kreeka, Leedu, Luksemburgi, Läti, Malta, Rumeenia ja Sloveenia supluskohtades.
• Viies riigis oli 95 % või enama supluskoha vee kvaliteet „väga hea“: Luksemburg (kõik 11 aruandes käsitletud supluskohta), Küpros (99 % kõigist supluskohtadest), Malta (99 % kõigist supluskohtadest), Kreeka (97 % kõigist supluskohtadest) ja Austria (95 % kõigist supluskohtadest).
• 2016. aastal loeti 1,5 % (1,4 % ELi liikmesriikide supluskohtadest) supluskohtades vee kvaliteet „halvaks“. 2015. ja 2016 aasta ujumishooaja vahel vähenes „halvaks“ hinnatud veega supluskohtade absoluutarv 383-lt 318-le (ELi liikmesriikides 349-lt 302-le).
• Kõige rohkem halva veekvaliteediga supluskohti oli Itaalias (100 supluskohta ehk 1,8 %), Prantsusmaal (82 supluskohta ehk 2,4 %) ja Hispaanias (39 supluskohta ehk 1,8 %).

Taust

Väljaheidetega saastunud vesi on jätkuvalt ohtlik inimeste tervisele, eelkõige supluskohtades. Saastunud veekogudes ujumine võib põhjustada haigusi. Peamised saasteallikad on reovesi ning põllumajandusettevõtetest ja põllumaalt pärit heitvesi. Selline reostus suureneb tugevate vihmasadude ja üleujutuste ajal, kui äravoolutorustikust ja põllumaa kuivendussüsteemist pärinev saastunud vesi valgub veekogudesse. Kõik ELi liikmesriigid, Albaania ja Šveits kontrollivad oma supluskohti vastavalt ELi muudetud suplusvee direktiivi sätetele. Õigusaktis on sätestatud suplusvee kvaliteedi hinded „väga hea“, „hea“, „piisav“ ja „halb“ sõltuvalt kindlakstehtud väljaheitepisikute sisaldusest. Kui vesi on saanud kvaliteedihinde „halb“, peaksid liikmesriigid võtma teatavaid meetmeid, näiteks keelama suplemise või teavitama üldsust, et suplemine ei ole soovitav, ning asjakohaseid parandusmeetmeid.

Lisateavet ELi 2017. aasta rohelise nädala kohta leiate www.eugreenweek.eu