Kliimamuutuse leevendamine

Kliimamuutuste rängimate mõjude vältimiseks leppisid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sõlminud riigid kokku ülemaailmse keskmise maapinnatemperatuuri tõusu piiramises 2 °C-ni võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega.  Selleks tuleks saavutada ülemaailmne kasvuhoonegaaside heite maksimumtase niipea kui võimalik ja hakata seda seejärel kiiresti vähendama. Enne süsinikuneutraalsuse saavutamist sajandi lõpuks tuleks ülemaailmset heidet 2050. aastaks vähendada 1990. aasta tasemega võrreldes 50%. EL toetab ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärki ja on seadnud sihiks vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega. Nende suurte vähendamismäärade puhul võetakse arvesse arenguriikidelt nõutavaid väiksemaid vähendusi.

Sissejuhatus

Kasvuhoonegaasid eralduvad nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse käigus. Peamine looduslik kasvuhoonegaas atmosfääris on veeaur. Ent inimtegevuse käigus eraldub suurtes kogustes muid kasvuhoonegaase, mis suurendavad nende gaaside kontsentratsiooni atmosfääris, mis omakorda tugevdab kasvuhooneefekti ja muudab kliima soojemaks. Inimtekkeliste kasvuhoonegaaside peamised allikad on järgmised:

• fossiilkütuste (süsi, nafta ja gaas) põletamine elektri tootmisel, transpordis, tööstuses ja kodumajapidamistes (CO₂);
• põllumajandus (CH₄) ja maakasutuse muutused, näiteks raadamine (CO₂);
• jäätmete prügilasse ladestamine (CH₄);
• fluoritud gaaside tööstuslik kasutamine.

ELi poliitika

Mitme ELi poliitikaalgatuse eesmärk on piirata kasvuhoonegaaside heidet. Olles saavutanud oma Kyoto protokolli kohased 2008.–2012. aastaks seatud eesmärgid, võttis EL eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2020. aastaks 20% võrreldes 1990. aasta tasemega. Selle eesmärgi – mis on üks strateegia „Euroopa 2020“ peamistest eesmärkidest – saavutamiseks kehtestati ELi tasandil heitkogustega kauplemise süsteemi jaoks heitkoguste ülemmäär ning jõupingutuste jagamist käsitleva otsuse raames seati konkreetsed riiklikud eesmärgid kauplemise süsteemiga hõlmamata sektorite heitkoguste jaoks. Samal ajal on EL vastu võtnud õigusaktid eesmärgiga suurendada taastuvenergia, näiteks tuule-, päikese-, hüdro- ja biomassienergia kasutamist ning parandada mitmesuguste seadmete ja kodumasinate energiatõhusust. ELi eesmärk on ka toetada süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiate väljatöötamist, et koguda ja säilitada elektrijaamadest ja teistest suurtest käitistest õhku paisatavat CO₂.

Kliima- ja energiapoliitika raames on EL võtnud kohustuse vähendada ELi territooriumil heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrreldes 1990. aasta tasemega. See on siduv eesmärk. Euroopa energialiit, mille eesmärk on tagada, et Euroopal on kindel, soodne ja kliimasäästlik energia, püüdleb sama.

Euroopa Keskkonnaameti (EEA) tegevus

Jagades teavet kliimamuutuste kohta Euroopas, toetab EEA kliima leevendamist käsitlevate õigusaktide rakendamist Euroopas, ELi poliitika kujundamist ja pikaajaliste kliimamuutuste leevendamise strateegiate väljatöötamist. EEA teave – andmed, näitajad, hinnangud ja prognoosid – käsitleb eelkõige kasvuhoonegaaside heitkoguste trende, prognoose ning poliitikat ja meetmeid Euroopas.

EEA teeb tihedat koostööd Euroopa Komisjoniga (kliimameetmete peadirektoraat, Teadusuuringute Ühiskeskus, Eurostat), samuti ekspertidega oma Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuste leevendamise teemakeskustest (ETC/ACM) ning oma riikide võrgustikuga (Eionet).

EEA põhitegevus on muu hulgas iga-aastane Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside andmekogude koostamine ja avaldamine ning ELi ja Euroopa riikide kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel tehtud edusammude hindamine.

EEA on Euroopa kasvuhoonegaaside heite valdkonna andmekeskus. EEA haldab ka kliimamuutuste leevendamise poliitika ja meetmete andmebaasi.

Seonduvad lingid

Valitsustevaheline kliimamuutuste rühm

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon

Euroopa Komisjoni kliimameetmete peadirektoraat

Euroopa õhusaaste ja kliimamuutuse leevendamise teemakeskus