Vestlus. Mis satelliidid võivad meile Maa kohta teavet anda: Copernicuse Sentineli satelliidid

Mida tundsite, kui Sentinel-2C startis?

See oli uskumatult emotsionaalne. Kõige rohkem üllatas mind see, kui palju see mind mõjutas. Seal seistes oli kõik pime ja me ei näinud isegi raketi stardipunkti sealt, kus me olime.

Siis ilmus äkki kauguses valgus, mis lõikas läbi pimeduse, ja nägime seda tõusmas. Heli saabus hiljem, sest stardipaik oli nii kaugel, mis suurendas ootust. Hetk, mil heli kandus meieni, oli ülevoolav.

Rakett joonistas taevasse täiusliku poolringi ja ühel hetkel kadus madalate pilvede sisse, et siis jälle välja tulla. See oli nii veatu, et tundus peaaegu ebareaalne. Ma mõtlesin: „See toimub tõepoolest“.

© ESA–S. Corvaja

Olen töötanud satelliidipiltidega alates oma magistritööst Wageningenis 2000. aastate alguses. Olen alati teadnud satelliitidest – need on seal üleval ja koguvad andmeid –, kuid tegelikkuses satelliidi kosmosesse saatmine oli minu jaoks pigem abstraktne kontseptsioon.

Raketi stardi nägemine muutis selle kõik reaalseks viisil, mida on raske kirjeldada. Mõttena on see lihtne, kuid sel hetkel tundus võimas.

Mis edusamme toob Sentinel-2C?

Sentinel-2C tagab Sentinel-2A järjepidevuse. Euroopa Liidu Copernicuse programm on ulatuslik ja pikaajaline hooldus peab olema plaani oluline osa. Sentinel-2C tagab andmete järjepidevuse, sidudes Sentinel-2A, 2B ja lõpuks 2D vahele jääva aja. Need satelliidid töötavad paaridena, luues tugeva aluse meie tööle Copernicuse maismaaseire teenuses.

Järjepidevus on väga oluline pikaajalise seire jaoks, mida me Copernicuse maismaaseire teenuses ja EEAs teeme. Keskkonnaandmetega tegelemine ei tähenda alati eraldusvõime või sageduse suurendamist, vaid järjepidevate aegridade loomist paljudeks aastateks. Liiga sagedad muudatused muudavad järjepidevuse säilitamise raskeks.

Sentinel-2C abil on meil usaldusväärne aegrida alates Sentinel-2A orbiidile saatmisest kuni järgmise põlvkonna satelliitideni, mis katab umbes 15 aastat. See järjepidev andmevoog on hindamatu, et jälgida keskkonnamuutusi aja jooksul.

Sentineli tulevased põlvkonnad toovad jätkuvalt kaasa täiustusi, näiteks parema ruumilise eraldusvõime ja muid funktsioone.

Mis juhtub vanemate satelliitidega?

Sentinel-2A läheb lõpuks pensionile. Arutati kolme satelliidi samaaegset orbiidil hoidmist, et suurendada andmete kogumise sagedust, mis võimaldaks meil pildistada iga kolme päeva tagant, mitte iga viie päeva tagant.

Sellised riigid nagu Skandinaavia riigid ja Austria, kus mägisel maastikul on pilvede tõttu keeruline saada pilvevabu vaatlusi, olid selle kõige tugevamad pooldajad. Sentinel-2A on juba ületanud oma eeldatava seitsmeaastase eluea. Kuigi see on endiselt töökorras, hakkab see oma ülesande lõppemisele lähenema, mistõttu Euroopa Komisjon otsustas seda mitte säilitada.

Kuidas Copernicuse maismaaseire teenus Sentinel-2 andmeid kasutab?

Copernicuse maismaaseire teenus on üks suurimaid Sentinel-2 kasutajaid, sest see on satelliit, mis on mõeldud maa jälgimiseks, ja meie oleme Copernicuse programmi raames maa jälgimise teenus. Seepärast oleme osalenud Sentinel-2 spetsifikatsioonide määratlemises ja seepärast oleme aktiivsed tulevaste missioonide määratlemisel.

Meie teenuseosutajad kasutavad Sentinel-2 pilte mitmesuguste toodete loomiseks, andes teavet maakatte, maakasutuse, taimestiku seisundi, veevarude ja isegi energiamuutujate kohta. Näiteks saame kasutada masinõpet, et klassifitseerida maakatet automaatselt või saada taimestiku seisundiga seotud tooteid. Teise võimalusena saame andmeid kasutada ka maakasutusanalüüside tegemiseks, näiteks puuviljaaedade ja viinamarjaistanduste eristamiseks, mida sageli tehakse käsitsi.

Kuidas mõjutavad need andmed eurooplaste igapäevaelu?

Andmed on kasulikud ka väljaspool poliitikat ja haldustegevust. Näiteks saavad põllumajandustootjad seda kasutada oma põllukultuuride tervise jälgimiseks, veepuuduse, liigse niiskuse või väetisevajaduse kontrollimiseks. Puidutööstus saab hinnata metsade seisundit, ilma et oleks vaja teha kohapealseid kontrolle.

Me näeme ka kindlustusandjate kasvavat huvi, kes kasutavad meie andmeid kahjunõuete hindamiseks. Finantsasutused on hakanud kasutama andmeid kestlikkuse sertifitseerimiseks ja riskihindamiseks.

Neil on tohutu potentsiaal kasutada neid andmeid sellistes valdkondades nagu kodanikukaitse, keskkonnanõuete täitmine ja isegi keskkonnakuritegude, nagu ebaseaduslik metsaraie või vee ammutamine, ennetamine. Üks Copernicuse teenustest on volitatud jälgima keskkonnanõuete täitmist, mis hõlmab ka ebaseadusliku tegevuse, näiteks prügilate või metsaraiete vastu võitlemist. Kuigi Copernicuse maismaaseire teenus ei tooda sel eesmärgil konkreetseid tooteid, saavad teised kindlasti kasutada meie andmeid selliste tegevuste tuvastamiseks. See on võimas vahend keskkonnaseaduste järgimise tagamiseks.

Pean ka lisama, et kõik need andmed on saadaval ja kättesaadavad internetis ja tasuta.

Kuidas saab Copernicuse maismaatooteid Euroopa tasandil kasutada?

Üks meie toodete eeliseid on järjepidevus. Kui soovite teada millegi staatust kogu Euroopas, annavad meie tooted järjepideva ülevaate kogu Euroopast. See on väga oluline, sest kuigi riiklikud andmestikud on tavaliselt teatud riikide jaoks kvaliteetsemad, pakume midagi, mis on ühtlustatud kogu huvivaldkonnas. Üks meie juhttooteid on näiteks CORINE maakate, mis kasutab maakatteklasside sama määratlust kõigis 39 EMP liikmesriigis ja Ühendkuningriigis. See järjepidevus on suur eelis, sest võite võrrelda maakatte klasse, näiteks Itaalias ja Iirimaal, teades, et nad on liigitatud samade kriteeriumide alusel.

See muudab CORINE maakatte üheks kõige laialdasemalt kasutatavaks ja kõige sagedamini allalaaditavaks tooteks. Projekt pärineb 1990. aastast ja järgmine ajakohastamine toimus 2000. aastal. Sellest ajast alates ajakohastatakse seda iga kuue aasta järel ja tegeleme praegu 2024. aasta versiooni ajakohastamisega.

Kuidas näete keskkonna- ja kliimapoliitikat mõjutavate Sentineli andmete tulevikku?

Praegu tegeleme Copernicuse programmi kolmanda etapi määratlemisega, mis hõlmab uusi missioone, mis keskenduvad sellistele valdkondadele nagu mulla niiskus ja vee kvaliteet. On üks missioon, mis mind eriti erutab: hüperspektraalne pildistamine. See võimaldab meil jälgida mitte ainult taimestiku tervist, vaid ka mulla koostist palju üksikasjalikumalt. Minu magistritöö käsitles hüperspektraalseid andmeid, seega olen isiklikult huvitatud selle tehnoloogia arengust.

Tulevikku vaadates jätkame oma portfelli kohandamist nende uute võimetega. Järgmise põlvkonna Sentinelide ja laiendusmissioonide abil saame parandada kasutatavate andmete kvaliteeti ja lisada täiesti uusi seirevõimalusi. See on Maa seire väga põnev aeg.

Mida tahaksite esile tõsta Copernicuse ja Sentineli programmi kohta?

Copernicuse programm on olnud Maa seire jaoks ümberkujundav. Kui ma selles valdkonnas alustasin, oli meil juurdepääs vaid ühele või kahele pildile ning nüüd on meil juurdepääs rikkalikele andmetele tasuta. See on loonud Maa seire uue paradigma, mis võimaldab varem vaid teoreetiliste kontseptsioonide ellurakendamist. See oli revolutsiooniline.

Peaksime olema uskumatult uhked selle üle, et Euroopa juhtis seda algatust, inspireerides teisi ülemaailmseid osalejaid, nagu NASA, järgima seda eeskuju. Avatud andmete kättesaadavus on põhjalikult muutnud seda, kuidas me oma planeeti jälgime, ja sellel on olnud tohutu mõju rakendusteadusele.