Article

Kui bioenergia kasvab buumiks - Üleminek naftalt bioenergiale ei ole riskideta

Muutke keelt

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2009-02-16 Viimati muudetud 2021-05-11

Topics: Energia Kliimamuutuse leevendamine

Bioenergia ei ole uus. Inimesed on tuhandeid aastaid puud põletanud. Tööstusrevolutsioon 1800ndate aastate keskpaigas tõi esiplaanile niinimetatud fossiilkütused, peamiselt söe ja nafta. Fossiilkütuseid on aga üha keerulisem leida ja ekstraheerida, nad on üha kallimad ja seotud ägedate poliitiliste vaidlustega.

Bioenergia on saamas suureks majandusharuks. See on juba praegu valitsev taastuva energia ressurss (¹) Euroopas ja selle tootmine suureneb järgmistel kümnenditel tõenäoliselt oluliselt. Biokütuseid on tervitatud kui head võimalust transporti rohelisemaks muuta ja kallist nafta importi vältida.

Biokütuste teema jõudis maailma uudiste pealkirjadesse 2008. aastal negatiivses kontekstis, peamiselt seostatuna kallinevate toiduhindadega. EKA töö biokütuste alal piirneb keskkonnaalaste positiivsete ja negatiivsete külgedega. Kuid ka siin on alust poleemikaks.

Bioenergia suuremahulise tootmise suunas liikumisel on märkimisväärseid keskkonnariske, mis on peamiselt seotud muutuva maakasutusega. Muld ja taimed on kaks kõige suuremat CO₂ varu maal, sisaldades kaks korda nii palju süsinikku kui atmosfäär. Metsade, turbaalade või rohumaade massiline muutmine biokütuse tootmiseks mõeldud kultuurideks eraldaks rohkem CO2, kui see säästaks.

Põllukultuuride tootmise suurendamisel Euroopas selleks, et toiduainete ja kütuse nõudlust rahuldada, oleks tõsised tagajärjed Euroopa bioloogilisele mitmekesisusele ja see kahjustaks mullastiku ja vee ressursse. Edasised mõjud, niinimetatud kaudsed muutused maakasutuses, oleksid tunda mujal maailmas: kui Euroopa vähendab toiduainete eksporti, suurendaksid teised maailma piirkonnad puudujäägi korvamiseks toiduainete tootmist. Mõju ülemaailmsetele toiduainehindadele oleks märkimisväärne.

Samas saaks Euroopas riske vähendada põllukultuuride õige valiku ja majandamisega. Näiteks jäätmetest, põllukultuuride ja puidu jääkidest valmistatud biokütused pakuvad keskkonnaeeliseid. Mõeldes selles kontekstis, milliseks ähvardav bioenergiabuum võiks kujuneda, on EKA vaaginud, kas see võiks anda meile vajalikku energiat ilma keskkonda kahjustamata.

Bio-mõisted

Biomass: elus ja hiljuti surnud bioloogiline mass. See võib pärineda põllukultuuridest, puudest, vetikatest, põllumajandus- ja metsandusjääkidest või jäätmevoogudest.

Bioenergia: igasugune energia, mis on saadud biomassist, sealhulgas biokütustest.

Biokütus: vedel sõidukikütus, mis on saadud biomassist (2).

Kiirustades taastuva energia poole

Euroopa Komisjon on teinud ettepaneku kohustusliku sihttaseme kohta: 20% kogu Euroopa energiast peaks 2020. aastaks olema pärit taastuvatest energiaallikatest (taastuvad ressursid on näiteks tuul, päike, lained jne, aga ka bioenergia). Praegu moodustavad taastuvad energiaallikad 6,7% kogu Euroopa energiatarbimisest. Kaks kolmandikku sellest toodetakse biomassist.

Euroopa Komisjon tahab edendada ka biokütuseid – kütust sõidukite jaoks, sest mitmekesistamine transpordisektoris on eriti oluline selle naftast sõltumise tõttu. Transpordisektor suurendab ka kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja nullib teiste sektorite saavutatud energiasäästu.

Komisjon on seega teinud ettepaneku, et biokütused moodustaksid 2020. aastaks 10% autotranspordikütusest, eeldades, et nende säästvust saab tõendada. 2007. aasta andmed näitavad, et biokütus moodustab 2,6% autotranspordi kütusest ELis.

Selleks et saavutada seda kümmet protsenti, peab Euroopa Liit suurendama biokütuse tootmist ja importi ajal, kui biokütused on keeruliste ökoloogiaja majandusvaidluste keskmes. ELi biokütuste sihttaseme ümber on üha rohkem poleemikat.

Euroopa Parlament kutsus hiljuti üles tagama, et 40%-lisest sihtmäärast 10% tuleb allikatest, mis ei konkureeri toiduainete tootmisega. EKA teaduskomitee on hoiatanud, et transpordis kasutatavate biokütuste osakaalu suurendamine 10%-le 2020. aastaks on liiga suur eesmärk ja selle peaks edasi lükkama.

Ülemaailmsed mõjud — toiduainete hinnad ja maakasutuse muutumine

Biokütuste ja muu bioenergia edendamine Euroopas toob vältimatult kaasa otseseid ja kaudseid mõjusid mujal.

Näiteks võib Euroopas rapsiseemneõlist toota säästlikul viisil biodiislit, aga see tähendab, et vähem rapsiseemneõli on saadaval toiduainete tootmiseks Euroopas ja Euroopast väljaspool.

Puudujäägi võib tõenäoliselt osaliselt korvata palmiõliga. Selle tulemuseks oleks aga vihmametsade kadumine, sest riikides, nagu näiteks Indoneesia, langetataks puid täiendavate palmikultuuride tarvis.

Kogu maailmas on nõudlus biokütuste järele üks paljudest teguritest, mis aitavad kaasa hiljutisele toiduhindade tõusule, lisaks mõjutavad seda ka põuad paljudes kõige olulisemates tootjariikides, suurenenud lihatarbimine, naftahinnad jne. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) hinnangul tõstavad praegused ja kavandatavad biokütuste toetusmeetmed ELis ning USAs keskpikas perspektiivis keskmisi nisu, maisi ja taimeõli hindu vastavalt 8%, 10% ja 33%.

Kasvanud toiduainete tarbimine ja lisanduv nõudlus biokütuste järele põhjustab maailmas põllukultuuride all oleva maa suurenemist looduslike rohumaade ja troopiliste vihmametsade arvel. See on oluline, sest raadamine ja tootmisviisid tekitavad praegu hinnanguliselt 20% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside heitkogusest. Laiaulatuslik metsade muutmine põllumaaks suurendab põllumaa osakaalu ja sellel on tõsised tagajärjed bioloogilisele mitmekesisusele.

Floora ja fauna, veekvaliteet ja -kvantiteet võiksid samuti kannatada, kui suurtel aladel kaotatakse looduslikud elupaigad või traditsiooniline põllumajandustegevus ning seal alustatakse intensiivset bioenergia tootmist.

Joonis 1 / Lõplik biokütuste energia tarbimine %-na lõplikust autotranspordikütuste energiatarbimisest, EL 27.

Nähtavad mõjud

Teadlaste viimase aja katsed hinnata suurenenud bioenergia tootmise mõjusid on hakanud tulemusi ja reeglipärasust näitama ning EKA soovib nendele tähelepanu juhtida.

Ühes Brasiilia uuringus kasutati satelliitkujutisi ja maapealseid uuringuid, et näidata, et metsade põllumaaks muutmise määr Amazonases on korrelatsioonis ülemaailmsete sojaoa hindadega – mida kõrgem soja hind, seda rohkem vihmametsi langetatakse. Ja pole mingit kahtlust, et kasvav bioetanooli nõudlus kergitab hinda ning sojaoapõllud muudetakse maisipõldudeks USA bioetanooli tarvis.

Samal ajal kasutasid Tim Searchinger ja USA Purdue ülikooli teadlased ülemaailmset põllumajandusmudelit, et uurida, kuidas laialulatuslik bioetanooli tootmiseks mõeldud maisi ja vitshirsi kasvatamine USAs võib muuta toidukultuuride tootmist mujal maailmas, kus metsadest ja rohumaadest saab toiduainetööstuse puudujäägi täitmiseks põllumaa. Vastavalt nende uuringus antud hinnangule on bioetanooliga seotud kasvuhoonegaaside heitkogused fossiilkütuste kasutamisega seotud heitkogustest suuremad 50 või enama aasta jooksul. Selle põhjus on see, et rohumaad ja metsad toimivad CO2 varudena. Nende muutmine biokütuste tootmiseks sobivaks põllukultuuriks tähendaks ilma jäämist sellest varumisfunktsioonist. Mööduks kümnendeid, enne kui eelised kaaluksid üles puudused.

Mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele ja loodusvaradele, nagu näiteks veele, on keerulisem mõõta. Suurenenud maisitootmine Ühendriikide Kesk-Läänes ohustab näiteks mereelu Mehhiko lahes, kus on tekkinud rohkem kui 20 000 km 2 suurune surnud ala rohke toitainete sisenemise tõttu Mississippi jõest. Ühe hiljutise uuringu järgi suurendab USA energiaseaduse eesmärkide saavutamine 2022. aastaks lämmastiku koormust Mississippis 10–34%.

Tuleviku kujundamine

2006. aastal hinnati EKA uuringus, et 15% prognoositud Euroopa energianõudlusest võib 2030. aastal katta bioenergiaga, mis on pärit põllumajandus- ja metsandustoodetest ning jäätmetest, kasutades ainult Euroopa ressursse. Seda hinnangut nimetatakse Euroopa biomassipotentsiaaliks. Uuring seadis rühma tingimusi, mis kaitsevad bioloogilist mitmekesisust ja minimeerivaid jäätmeid, et tagada, et biomassipotentsiaal ei oleks keskkonnale kahjulik.

Pärast seda kasutas EKA 2008. aastal Green-XENVIRONMENT mudelit, mis töötati esialgselt välja taastuva energia turgude uurimiseks, et analüüsida, kuidas kasutada keskkonnasõbralikku biomassipotentsiaali keskkonna vaatenurgast kõige tasuvamal viisil.

Uuringus väidetakse, et kõige tasuvam viis kasutada modelleeritud biomassipotentsiaali oleks pakkuda 2030. aastaks 18% Euroopa soojusest, 12,5% selle elektrist ja 5,4% selle sõidukikütusest biomassist.

Vähendades fossiilkütuseid kõigis kolmes sektoris, võiks see 2020. aastaks langetada süsinikdioksiidi heitkoguseid 394 miljonit tonni. Heiteid oleks võimalik vähendada isegi rohkem, kui kehtestataks poliitikad, kus peetakse esmatähtsaks soojuse ja elektri koostootmise (CHP, Combined Heat and Power) tehnoloogiat. Selles protsessis rakendatakse soojust, mis tekib energiatootmise kõrvalsaadusena.

Sellega kaasnevad muidugi kulutused. Bioenergia kasutamise edendamine on 2030. aastaks umbes 20% kallim kui sarnane tavapärase energia mudel. Selle kulu kannaksid tarbijad.

Selle töö alustamisele järgnenud arengud, eriti toiduhindade tõus kogu maailmas, näitavad, et biomassipotentsiaali hinnangud on ülepakutud: tõenäoliselt on Euroopas bioenergia põllukultuuride kasvatamiseks saada olevat maad vähem. Tulemusi võiksid mõjutada ka kõrged naftahinnad.

Samas on sellel ülesandel siiski selge sõnum: nii kulude kui kliimamuutuste leevendamise seisukohalt oleks parem seada bioenergia prioriteediks elektri- ja soojuse tootmine, kasutades soojuse ja elektri koostootmise tehaseid, mitte keskenduda sõidukikütusele.

Järgmise põlvkonna lubadus

Teise põlvkonna biokütuste tootmine võib kasutada mitmesuguseid mittetoiduainetest lähteaineid. Nende hulka kuuluvad jäätmetest saadav biomass, puit, nisu- ja maisikõrred ning erilised energia- ja biomassikultuurid, nagu näiteks Miscanthus.

Teise põlvkonna biokütused võivad aidata kaasa kasvuhoonegaaside vähendamisele ja vähendada teisi negatiivseid nähtusi nagu näiteks väetiste kasutamine, aga tõenäoliselt ei ole nad selleks ajaks kättesaadavad ulatuses, mis aitaks oluliselt kaasa eesmärgi – 10% sõiduki biokütustest – saavutamisele 2020. aastaks. Neid tootmisprotsesse, nende mõjusid ja võimalusi on vaja veel palju uurida. Pealegi jääb tõenäoliselt alles spetsiaalsete energiakultuuride ja toiduks kasutatavate kultuuride vaheline konkureerimine maa ja vee pärast.

Vaadates tulevikku

Et vältida bioenergiale lülitumise ülalkirjeldatud negatiivseid mõjusid, vajame me rahvusvahelisel tasandil tugevamaid poliitikaid, et vältida maakasutuse muutusi, mis lisavad bioenergia eelisarendamisel omakorda keskkonnaprobleeme. Probleem on selgelt ülemaailmne ja me vajame ülemaailmset poleemikat arutamaks, kuidas peatada bioloogilise mitmekesisuse kadumine, tegelda samal ajal kliimamuutustega ja arvestada ülemaailmset vajadust suurema toiduainete tootmise järele ning naftahindade heidutavat tõusu.

EKA teadlased usuvad, et Euroopa peaks aktiivselt püüdma toota nii palju bioenergiat kui võimalik kohapeal, hoides tasakaalu toiduainete, kütuse ja kiu tootmise vahel ning ilma samal ajal ökosüsteemi teenuseid ohtu seadmata. Me peaksime biokütuste juurest edasi liikuma ja alustama edasiarendatud biokütuste tõsist uurimist ja arendamist (vt raami). Seda peaks tegema, arvestades kõiki keskkonnamõjusid, sealhulgas mõjusid pinnasele, veele ja bioloogilisele mitmekesisusele, aga ka kasvuhoonegaaside eraldumist. Sel viisil võib EL juhtida tõeliselt säästva bioenergia sektori rajamist.

Kirjandus

Donner, S. D. ja Kucharik, C. J., 2008. Corn-based ethanol production compromises goal of reducing nitrogen expert by the Mississippi river. Proceedings of the National Academy of Sciences, kd 105: 4 513–4 518.

EKA, 2006. How much bioenergy can Europe produce without harming the environment. EKA aruanne nr 7/2006.

EurObserver. Biokütuste baromeeter: http:// www. energies-renouvelables.org/observ-er/ stat_baro/ observ/baro185.pdf.

OECD, 2008. Economic assessment of biofuel support policies. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon, Pariis.

₍₁₎Taastuv energia on energia, mille tootmiseks kasutatakse tuule, mere, päikese, vee jõudu jne.

(²) Terminit „biokütus" võib kasutada mis tahes otstarbeks mõeldud, biomassist saadud kõikide kütuste kohta (tahke, vedel või gaasiline kütus). Käesolevas analüüsis tähendab see sõidukikütust.