Kiiresti on vaja kaalutleda, kuidas kasutada biomassi Euroopas kõige paremini

EEA aruandes ‘ Euroopa biomass lahenduse ootel – probleemid, võimalused ja kompromissid biomassi tootmisel ja kasutamisel ELis ’ vaadeldakse, kuidas saab biomass aidata saavutada meie kliima- ja keskkonnaeesmärke ning kuidas kliimamuutused võivad mõjutada ELi biomassi tootmist põllumajandus- ja metsandussektoris. Aruandes käsitletakse ka peamisi sünergiaid ja kompromisse biomassi kasutamisel eri poliitikaeesmärkide saavutamiseks.

Peamine probleem, mis tõstetakse esile EEA aruandes, on, et ELi poliitikaeesmärgid tekitavad konkureerivad nõudmised põllumajandusest ja metsandusest pärit Euroopa biomassi järele, kuigi selle pakkumine on endiselt piiratud maismaapindala, taimestiku kasvu, muutuva kliima ja ülemaailmse kaubanduse tõttu.

EEA aruandes rõhutatakse, et Euroopas on vaja kiiresti teha otsuseid biomassi majandamise kohta, et saavutada 2030. ja 2050. aasta keskkonna- ja kliimaeesmärgid. On vaja teha otsuseid ökosüsteemide tervise negatiivsete suundumuste ümberpööramiseks ning süsinikdioksiidi sidujate suurendamiseks, et saavutada kliimaeesmärgid. Tulemuste saavutamiseks aastateks 2030 ja 2050 on juba praegu vaja maahaldusesse sekkuvat poliitikat, eelkõige seoses metsade ja põllumajandusega.

EEA aruandes esitatud otsesed poliitikameetmed on näiteks täpsustamine, kuidas saab looduskaitset ja süsinikdioksiidi sidumist kombineerida biomassi tootmisega, tagades, et biomassi suurem kasutamine ei viiks ebakestlike tavadeni ELis ja mujal, ning biomassi ringluslikuma ja astmelise kasutamise parendamine. Seda, milliseid biomassilähteaineid ja -tooteid prioriseerida ning mis eesmärkidel, tuleb hoolikalt hinnata, arvestades majandus- ja ühiskonnakulusid ning keskkonna- ja kliimamõju.