ELi suplusvee kvaliteet paraneb

Keskkonnavolinik Stavros Dimas märkis: "Kvaliteetne suplusvesi on oluline nii Euroopa elanike kui ka looduse heaolu seisukohast vaadatuna – sama kehtib ka kõigi muude veekogude kohta. Mul on heameel näha, et supelrandade vee üldine kvaliteet paraneb kõikjal Euroopa Liidus."

Euroopa Keskkonnaagentuuri tegevdirektor professor Jacqueline McGlade lisas: "Sellised teabeallikad nagu käesolev aruanne ja meie veebipõhised töövahendid võimaldavad inimestel vaadata, milline on suplusvee kvaliteet nende elukohas või seal, kus nad kavatsevad veeta puhkuse, kuid ka osaleda aktiivsemalt kohaliku keskkonna kaitsmises."

Suplusvee kvaliteedil pikaaegne tõusutendents

Igal suvel lähevad miljonid eurooplased supelrandadesse nautima päikest ja jahutama end puhtas värskendavas vees. Selleks et eurooplased saaksid põhjendatult otsustada, millist randa valida, avaldab komisjon igal aastal ranniku- ja siseveekoguäärsete supelrandade vee kvaliteedi kohta aruande, mis põhineb liikmesriikide aruannetel nende territooriumil asuvate supelrandade kohta.  Tänavu valmistas aruande ette Euroopa Keskkonnaagentuur (EKA), kes teeb oma veebisaidil kättesaadavaks ka kaardid ja tabelid üksikasjaliku teabega konkreetsete supelrandade kohta.   

2008. aastal lisandus umbes 75 kohta, kus jälgitakse suplusvee kvaliteeti.  Kõigist 21 400 supelrannast, mida Euroopa Liidus 2008. aastal kontrolliti, asus kaks kolmandikku rannikul ning ülejäänud jõgede ja järvede ääres. Rannikuäärseid supelrandu leidub kõige arvukamalt Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal, Hispaanias ja Taanis, siseveekoguäärseid aga Saksamaal ja Prantsusmaal.

Suplusvee üldine kvaliteet on ELis tunduvalt tõusnud alates 1990. aastast. Kohustuslike väärtuste järgimine (kvaliteedi miinimumnõuded) suurenes mereäärsetes supluspaikades 80 %-lt 96 %-le ja siseveekoguäärsetes  52 %-lt 92 %-le aastatel 1990–2008. Nii siseveekogu- kui ka rannikuäärsete supluspaikade vee vastavus nõuetele suurenes aastatel 2007–2008 (vastavalt 1,1 % ja 3,3 %).

12 liikmesriiki järgib kontrollimisel uut suplusvee direktiivi

Supelrannad on alad, kus on sõnaselgelt lubatud supelda või mida traditsiooniliselt kasutab palju suplejaid ja kus suplemine ei ole keelatud.

Suplusvee kvaliteedi kontrollimiseks testitakse seda teatavate füüsikaliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate suhtes, mille kohustuslikud väärtused on sätestatud suplusvee direktiivis [1]. Liikmesriigid peavad kinni pidama kohustuslikest väärtustest, kuid võivad kehtestada ka rangemaid norme või otsustada järgida mittesiduvaid soovituslikke väärtusi.

2006. aastal jõustus uus suplusvee direktiiv, [2] millega ajakohastati näitajad ja seiret käsitlevad sätted vastavalt uusimatele teaduslikele andmetele.  Uues direktiivis pööratakse suuremat tähelepanu sellele, kuidas üldsusele supelrandade kvaliteedi kohta teavet anda. Liikmesriikidel on uue direktiivi täielikuks rakendamiseks aega 2015. aastani, kuid 12 liikmesriiki (Küpros, Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Luksemburg, Slovakkia, Hispaania ja Rootsi) teostas oma supelrandades juba 2008. aasta suplushooajal seiret uue direktiivi näitajate kohaselt.

Kontaktisikud:

Barbara Helfferich: +32 2 298 20 10 või +32 496 58 38 29 / Barbara.Helfferich at ec.europa.eu

Gülçin Karadeniz: +45 33 36 71 72 või +45 23 68 36 53 / gulcin.karadeniz at eea.europa.eu