Kuidas muuta tekstiilitarbimine ja -tootmine kestlikumaks?

Mis on tekstiili peamine mõju? 

Tekstiilitootmisel ja -tarbimisel Euroopa Liidus on suur mõju keskkonnale ja kliimale. Panustades ELi ringmajanduse tegevuskavasse, hindas EEA tekstiili ja keskkonna ülevaates, et ülemaailmse olelusringi ning valitud ja mõõdetava surve seisukohast tekitab tekstiili tarbimine Euroopas eluaseme, toidu ja liikuvuse järel keskmiselt neljanda suurima surve keskkonnale ja kliimamuutustele. 

Konkreetselt oleme näidanud, et tekstiilitarbimine põhjustab väärtusahelas suuruselt kolmanda maa- ja veekasutuse ning viienda suurima materjalikasutuse ja kasvuhoonegaaside heite. Samuti avaldavad tekstiilis sisalduvad kemikaalid survet ja mõju ning sel aastal uurime tekstiilis sisalduvate per- ja polüfluoritud alküülühendite kogust ja mõju. 

Meie tekstiilialased järeldused on teadmistebaas märtsis 2022 koostatud ELi kestliku ja ringluspõhise tekstiili strateegia jaoks ning Euroopa Parlament kasutab neid praegu oma arvamuse ettevalmistamisel ELi tekstiilistrateegia kohta. 

Mis juhtub praegu Euroopa Liidus äravisatud rõivastega? 

Suurem osa ELis kasutatud tekstiiltoodetest eemaldatakse praegu olmejäätmete osana ja seejärel põletatakse energia tootmiseks, kuid me ei tea selle jäätmevoo täpset mahtu. Keskmiselt 38% tekstiilist annetatakse taaskasutamiseks ja ringlussevõtuks, kuid ainult ligikaudu 10% annetatud rõivastest müüakse samas ELi riigis ja 10% muudes ELi riikides. Enamik ülejäänud loovutatud tekstiiltoodetest eksporditakse seejärel Aafrikasse ja Aasiasse. 

Meie uusim ülevaade tekstiili kohta „ELi kasutatud tekstiili eksport Euroopa ringmajanduses“ näitas, et ELi kasutatud tekstiili eksport oli 2019. aastal kahe aastakümne jooksul kolmekordistunud peaaegu 1,7 miljoni tonnini aastas. 

Ligikaudu 46% koguhulgast eksporditi Aafrika riikidesse (peamiselt Tuneesiasse, Ghanasse ja Kameruni), kus veidi üle poole taaskasutati, ülejäänu ladestati prügilasse või visati ära. Ligikaudu 41% eksporditi Aasiasse (peamiselt Pakistani, Araabia Ühendemiraatidesse ja Indiasse), kus mõni tekstiil võetakse mehaaniliselt ringlusse ja mõni reeksporditakse muudesse Aasia ja Aafrika riikidesse. 

Üldiselt valitseb suur ebakindlus seoses nimetatud ekspordiga ja sellega, mis juhtub meie kasutatud tekstiiltoodetega Aafrikas ja eriti Aasias. Praegu näeme selles osas suurt meedia- ja poliitikahuvi. Kõigil ELi liikmesriikidel on kohustus koguda tekstiiltooteid 2025. aastaks eraldi. Eeldame, et seejärel suureneb kogutud taaskasutatavate tekstiiltoodete kogus. 

Mida saavad poliitikakujundajad, ettevõtjad ja tarbijad teha, et vähendada kasutatud tekstiili mõju ja eksporti? 

Poliitikakujundajad juba uurivad, kuidas kõige paremini vähendada eksporditavate kasutatud tekstiiltoodete mõju. ELi liikmesriigid võtavad nüüd kasutusele laiendatud tootjavastutuse süsteemid, mis on loodetavasti sama kasulik kui tekstiiltoodete lisamine läbivaadatud ökodisaini direktiivi, mille eesmärk on muuta tekstiili kavandamine ohutuks ja kestlikumaks. 

Abiks võiks olla ka parem sortimine ja kodeerimine, et eristada taaskasutatavaid tekstiiltooteid ja tekstiiljäätmeid. Ettevõtted võivad samuti parandada oma tekstiili kvaliteeti, vastupidavust ja parandatavust, et need muu hulgas kestaksid kauem. Tarbijad saavad osta kvaliteetsemaid tekstiiltooteid, kui nad saavad neid endale lubada, kanda neid kauem ja osta näiteks taaskasutatavaid tekstiiltooteid. 

Mis on bioressursipõhiste kiudude roll tekstiiltoodete kestlikumaks muutmisel? 

Rõivastes ja muudes tekstiiltoodetes kasutatavaid bioressursipõhiseid kiude peetakse sageli kestlikumaks alternatiiviks, kuid EEA Euroopa ringmajanduse ja ressursikasutuse teemakeskuse tehniline aruanne näitab, et see arusaam nõuab teatud ettevaatlikkust. 

Kuigi bioressursipõhised kiud võimaldavad vältida plastist (mis on peamiselt saadud naftast ja gaasist) sünteetilisi tekstiiltooteid, põhjustavad need täiendavat keskkonnasurvet, sealhulgas põllumajandusliku tegevusega seotud vee ja pinnase kasutamist, raadamist ja kiudude töötlemist. 

Mida teeb EL, et vältida tekstiili kahjulikku mõju? 

Tuginedes EEA ja muudele olemasolevatele teadmistele, tegi Euroopa Komisjon märtsis 2022 ettepaneku võtta vastu ambitsioonikas strateegia kestlike toodete kohta. Strateegia sisaldab üsna suurt arvu konkreetseid tekstiilitööstust reguleerivaid poliitikaalgatusi. 

Selle üheks oluliseks elemendiks on tekstiiltoodete lisamine läbivaadatud ELi ökodisaini direktiivi,mis loodetavasti võimaldab ohutut ja kestlikumat kavandamist. Teine on tekstiilmaterjalide lisamine ELi tootepassi. Oluline on ka laiendatud tootjavastutuse süsteemide kasutusele võtmine kõigis ELi liikmesriikides. Kokkuvõttes on Euratexi sõnul üle 16 õigusakti, mis mõjutavad ja reguleerivad tekstiiltooteid ELi turul järgmistel aastatel. 

Kas on perspektiivikaid algatusi, et kaotada kogu Euroopas kiirmood? 

ELi tekstiilistrateegia visioon on, et „kiirmood on 2030. aastaks moest läinud“. Ütleksin, et praegu domineerib turule lastavas moes kiirmood. Kiirmoe vastandina hõlmab kvaliteetne, parandatav ja ajatuma disainiga mood endiselt väga väikese turuosa. 

On paljutõotavaid algatusi, kuid nende laiendamine ja konkureerimine kiirmoega on keeruline. Loodan ja usun, et ELi tekstiilistrateegia rakendamine ja võib-olla ka teatud ülemaailmne poliitikafookus tekstiiltoodetele aitab tööstusel liikuda kiirmoelt tekstiilitarbimise ja -tootmise ring- ja kestliku süsteemi suunas.