Ringmajandus Euroopas: meil kõigil on selles oma roll

Meie praegune ressursikasutus ei ole jätkusuutlik. Tarbime ja ammutame rohkem toorainet, kui meie planeet suudab pikas perspektiivis pakkuda. 2050. aastaks on üle maailma 6–7 miljardit keskklassi tarbijat, kes suurendavad veelgi survet tarbimisele ja keskkonnale. Meie kaasaegne elu nõuab üha rohkem mugavust, millel on oma hind. Võtame näiteks plasti – seda võetakse vähe ringlusse ja paljude plasttoodete teekond lõpeb ookeanides ja meredes, kus need tekitavad suurt kahju.

Euroopa Liit ja teised riigid üle maailma teevad kliimamuutuste vastu võitlemisel suuri edusamme CO₂-heite vähendamise kaudu. Oleme tõendanud, et heitkoguste vähendamine ei ole majanduskasvu seisukohast kahjulik, vaid lausa vastupidi. Alates 1990. aastatest on ELi sisemajanduse koguprodukt kasvanud 50%, samal ajal kui kasvuhoonegaaside heitkogused on 24% vähenenud. Üha rohkem inimesi annab sellesse oma osa, kasutades ühiselt autosid, vähendades energiatarbimist või tegeledes ringlussevõtuga ja sorteerides majapidamisjäätmeid. See kõik on positiivne, ent me teame, et nendest meetmetest ei piisa selle tagamiseks, et saavutada vähese CO₂-heitega tulevik või täita Euroopa Liidu pikaajaline eesmärk: hea elu maakera võimaluste piires.

On märke selle kohta, et üldsus muutub probleemist järjest teadlikumaks, ning välja töötatakse uusi poliitikakavasid, mis meie tootmis-, tarbimis- ja eluviise põhjalikult muudavad. Need poliitikakavad sisaldavad terviklikke ja süsteemseid pikaajalisi lahendusi. 2015. aasta lõpus esitas komisjon ringmajandust käsitlevate õigusaktide paketi, mis on Euroopa vastus sellele, kuidas tuleks edaspidi tegutseda. Pakett hõlmab toote pikendatud olelusringi eri etappe alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmekäitluseni. Kavandatud meetmed on üles ehitatud nii, et need tooksid kasu nii keskkonnale kui ka majandusele. Nende eesmärk on hoida füüsilised materjalid ja nende väärtus võimalikult kaua majandustsüklis, vähendada jäätmeid, soodustada energia säästmist ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Need ettepanekud tuginevad 54 meetmele, mida praegu kujundatakse ümber konkreetseks poliitikaks ning mis hõlmavad arvukaid majandustegevusi ja -sektoreid.

Üleminek ringmajandusele aitab leevendada keskkonna ja inimeste tervisega seotud probleeme, mida meie praegune, põhimõttel „tooda–kasuta–viska ära“ toimiv lineaarmajandus põhjustab. See nõuab aga tootmis- ja tarbimissüsteemides väga suuri muutusi, mis lähevad kaugemale ressursitõhususest ja jäätmete ringlussevõtust.

Üks põhiaspekt ringmajanduse reaalsuseks muutmisel on koguda teadmisi, jälgida edusamme ning veenduda, et poliitikakujundajatel on olemas arusaamine, andmed ja teave, mida nad toetava ja paindliku poliitika väljatöötamise suunamiseks vajavad. See on üks oluline ülesanne, mille Euroopa Keskkonnaamet (EEA) on endale võtnud.

Hiljuti osalesin koos enam kui 100 riigist pärit ligikaudu 1500 poliitikakujundaja, teadlase ja ärijuhiga Helsingis toimunud maailma ringmajanduse foorumil, et vahetada ja arutada ideid, nägemusi ja lahendusi ringmajanduse mudeli peavoolustamise võimaluste kohta. Konverentsil rõhutas EEA teadmiste kogumise olulisust. Amet esitles oma ringmajandusealast aruannet, mis on kavandatud aruannete seerias teine. Meie viimases aruandes „Circular by design – products in a circular economy“ („Ringlussevõtuks kavandatud – tooted ringmajanduses“) räägitakse teguritest, millest tootedisainis juhindutakse, ja sellest, kuidas tekkivad tootmis- ja tarbimissuundumused võivad materjalide ulatuslikumat ringkasutust soodustada või takistada. Kuidas sobituvad ringmajandusele üleminekuga näiteks sellised uuendused ja tekkivad suundumused nagu modulaarsed mobiiltelefonid või varuosade 3D-printimine? Ringlussevõtuks kavandamine ei toimu iseenesest. Seda peavad toetama jõulised avaliku ja erasektori juhtimisstruktuurid, mis annavad tegevuskava edasiseks tegevuseks. Ka ühiskond ja ettevõtjad peavad aktiivselt jälgima, milliseid turutingimusi ja uusi tehnoloogiaid ning millist teadus- ja arendustegevust tuleks edendada.

Ringmajandusele ülemineku toetamisel on meil kõigil täita oma roll. On äärmiselt tähtis, et meil kõigil oleksid selle ulatusliku ülemineku elluviimiseks käepärast õiged andmed ja lahendused. Selge on see, et kui me ei võta kasutusele pöördelisi uuendusi ja tehnoloogiaid vähese CO₂-heitega ringmajandusele ülemineku kiirendamiseks, siis sellist üleminekut ei toimugi.

Hans Bruyninckx

Euroopa Keskkonnameti tegevdirektor

Juhtkiri avaldatud EEA uudiskirjas nr 2017/2, juuni 2017