Väga laia definitsiooni kohaselt tähendab jätkusuutlik rahandus investeeringute ümbersuunamist ja skaleerimist vastavalt jätkusuutlikkuse eesmärkide vajadustele. Roheline rahandus on osa jätkusuutlikust rahandusest ja tähendab investeeringuid, mis aidatavad saavutada jätkusuutliku keskkonnapoliitika eesmärke. Rohelise rahanduse toetamine on oluline, sest keskkonnaalaste eesmärkide täitmine on suuresti just investeeringuküsimus.

Kui arvestame investeerimisahelas keskkonna-, sotsiaal- ja haldusmõõtmega, saame suunata kapitali pikemaajaliselt jätkusuutlikesse tegevustesse. See aitab ka tuvastada ja hallata finantsstabiilsuse võimalikke süsteemseid riske.

Sageli on raske eesmärke, strateegiaid ja mõõdikuid investeeringuteks ümber arvutada, kuid mõni hinnang on juba olemas.  Näiteks tuleb ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide täitmiseks alates 2021. aastast investeerida ligikaudu triljon eurot. Tulevikku vaadates on investeeringute vahe—ehk see, kui palju meil triljonist eurost puudu on—ligikaudu 180 miljardit eurot aastas. Oluline on meeles pidada, et need ei ole kulud, vaid tootlikud investeeringud, millega kaasnevad oodatavad tulud ja mitmed seotud hüved. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on arvutanud, et ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamine eeldaks ligikaudu 5–7 triljoni dollari väärtuses investeeringuid ja täna on sellest arenevates riikides puudu ligi 2,5 triljonit dollarit.

Puuduvad vahendid on nii ulatuslikud, et avalik sektor ei suuda neid üksi katta ja seetõttu on vaja kasutada finantsturgude suurt võimekust.  Vahe katmiseks peame leidma uusi võimalusi, kuidas aidata ja motiveerida investoreid kapitali suunama. Pikaajaliste keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks on jätkusuutliku rahanduse arendamine ja parendamine äärmiselt oluline.

Euroopa Liidus tegutseb rohelise ja jätkusuutliku rahanduse valdkonnas palju avaliku ja erasektori organisatsioone, seega ei ole tegu uue kontseptsiooniga. Küll aga on uudne kiirelt kasvav poliitiline toetus ja vajadus paremini struktureeritud poliitikatoe järele. Tekkimas on laiapõhjalisem ühine arusaam Euroopa rahandussüsteemi muutmise vajadusest, kui me soovime täita seatud eesmärke ja kaitsta finantsstabiilsust. Samuti teeb selge ja ettenägelik jätkusuutliku rahanduse raamistik EList atraktiivsema sihtkoha rohelistele investeeringutele. 

Selles arengus juhtrolli omav Euroopa Komisjon avaldas hiljuti esimese paketi jätkusuutliku rahanduse õigusakte. Need ettepanekud peavad nüüd läbima ELi tavapärase seadusandliku protsessi. Samas on vastav eksperdirühm alustanud tööd õigusaktide ettepanekute tehniliste aspektidega; muu hulgas töötatakse välja esialgseid kategooriaid ja kriteeriume jätkusuutlike investeeringute jaoks.

Imelahendust ei ole. Selle asemel seisab ees valik küsimusi, mis tuleb aja jooksul lahendada. Nii Euroopa Komisjoni tegevuskava jätkusuutliku majanduskasvu rahastamiseks kui ka jätkusuutliku rahastamise kõrgetasemelise töörühma lõpparuanne toovad esile kõige olulisemad küsimused.

Üks võtmeküsimus, mille komisjon ja eksperdirühm määratlesid, on vajadus kehtestada ELi-ülene jätkusuutlike tegevuste klassifitseerimissüsteem. See süsteem aitaks kindlaks teha, mis majandustegevustesse ja mis tingimustel investeerida. See oleks samm edasi keskkonnaalaste eesmärkide, näiteks kliimamuutuste vähendamise või ökosüsteemide kaitse saavutamisel. See on ambitsioonikas ja väljakutsuv ülesanne, mis nõuab ekspertteadmisi erinevatest valdkondadest. Klassifitseerimissüsteem vajab tehnilist pädevust, aga ei tohi olla ülemäära keerukas. See peab võimaldada finantssüsteemil tõhusalt toimida.

Üle-euroopaline klassifitseerimissüsteem täiendaks olemasolevaid valdkondlikke ja temaatilisi poliitikameetmeid tugevdades investorite kindlustunnet poliitika suhtes.

Täna on olemas mitmed rahvuslikud ja turupõhised lähenemisviisid, aga puudub ELi-ülene süsteem, mis kataks ühtviisi kõik keskkonnaalased eesmärgid ja määratleks selgelt keskkonnaalaselt jätkusuutliku investeeringu. Harmoniseerimise puudumine tekitab ebakindlust investorites ja takistab jätkusuutlike investeeringute ühisturu arengut. Samuti vähendaks ühiste ja tehniliselt selgete ELi-üleste kriteeriumite määratlemine ELi turule jõudvate finantstoodete nn rohepesu riski.

Euroopa Keskkonnaamet jätkab osalemist ELi jätkusuutliku rahanduse protsessides. Lühiajaliselt toetab EEA komisjoni tehnilise eksperdirühma tööd.

Pikemas perspektiivis sõltub EEA roll seadusandliku protsessi tulemustest ja ressursside olemasolust. Komisjoni värskeimas ettepanekus on Euroopa Keskkonnaamet osa pikaajalises avalikku ja erasektorit ühendava jätkusuutliku rahanduse platvormist. See platvorm toetaks ja nõustaks komisjoni peamiselt ELi ülese jätkusuutlike tegevuste taksonoomiaga seotud teemadel. Platvormi osana teeks Euroopa Keskkonnaamet tihedat koostööd teiste avalik-õiguslike asutustega, nagu Euroopa Investeerimispank, Euroopa kolm järelevalveasutust ja Euroopa Investeerimisfond.

Mina usun, et keskkonna ja rahanduspoliitika side on tulevikus tugevam ja see on mõlemale kasulik. Valdav osa meie ees seisvatest keskkonnaalastest väljakutsetest nõuab tugevat sidet investeeringutega. Selgema, stabiilsema ja praktikas rakendatava poliitikaraamistiku väljatöötamine on investeeringute edu alus.

Andreas Barkman

Strateegilised nõuanded kliimamuutuste ja energia valdkonnas – Euroopa Keskkonnaamet