Transport

Transpordisektoris tarbitakse kolmandik kogu ELi lõppenergiast. Suurem osa sellest energiast saadakse naftast. See omakorda tähendab, et transpordis tekib suur osa ELi kasvuhoonegaaside heitest ning see on üks kliimamuutuste peapõhjustest. Kui enamikus teistes majandussektorites, näiteks energiatootmises ja tööstuses, on heidet alates 1990. aastast vähendatud, siis transpordis on heide suurenenud. Praegu moodustab transpordi heide enam kui veerandi ELi kasvuhoonegaaside koguheitest. Ei ole märke, et see suundumus oleks pöördumas. Seetõttu takistab transpordisektor oluliselt ELi kliimakaitse-eesmärkide saavutamist. Sõiduautod, kaubikud, veoautod ja bussid tekitavad rohkem kui 70% transpordi kasvuhoonegaaside koguheitest. Ülejäänud heide tuleneb peamiselt laevandusest ja lennundusest.

Samuti tekitab transport endiselt märkimisväärselt õhusaastet, eeskätt linnades. Õhusaasteained, nagu tahked osakesed ja lämmastikdioksiid (NO₂), on kahjulikud inimtervisele ja keskkonnale. Ehkki transpordist tulenev õhusaaste on tänu kütuse kvaliteedistandardite ja sõidukite Euro heitenormide kehtestamisele ning keskkonnahoidlikumate tehnoloogiate kasutamisele viimasel aastakümnel vähenenud, on õhu saasteainete sisaldus endiselt liiga suur.

Veel üks oluline transpordiga seotud tervise- ja keskkonnaprobleem on mürasaaste. Maanteetransport on kõige suurem müraallikas, arvestades, et kahjulik müratase mõjutab EEA liikmesriikides enam kui 100 miljonit inimest. Suured müraallikad on ka lennu- ja raudteeliiklus.

Peale selle mõjutab transporditaristu märkimisväärselt maastikku, kuna loodusalad jagatakse väiksemateks maalappideks, mis põhjustab tõsiseid tagajärgi loomadele ja taimedele.

ELi poliitika

Transpordi kahjuliku mõju vähendamine on ELi tähtis poliitikaeesmärk. Peamised tegevussuunad on üleminek vähim saastavatele ja tõhusaimatele transpordiliikidele, kestlikumate transporditehnoloogiate, kütuste ja taristute kasutuselevõtt ning transpordi kahjuliku keskkonna- ja tervisemõju täielik kajastamine selle hindades.

ELi strateegiadokumentides keskendutakse transpordi CO₂ heite vähendamisele. Euroopa Komisjoni 2018. aasta strateegias „Puhas planeet kõigi jaoks: Euroopa pikaajaline strateegiline visioon, et jõuda jõuka, nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni“ esitatakse nägemus, kuidas minna 2050. aastaks kogu ELis üle nullilähedasi kasvuhoonegaaside heitkoguseid tekitavale majandusele. Transpordi seisukohast rõhutatakse strateegias vajadust süsteemse lähenemisviisi järele, vähese heitega transpordiliikide ja heiteta sõidukite kasutuselevõtu olulisust ning elektrifitseerimise ja taastuvate energiaallikate kasutamise keskset tähtsust, samuti kutsutakse üles korraldust tõhustama. Peale selle peetakse vajalikuks parandada linnaplaneerimist, et kasutada ära ühistranspordi kõiki eeliseid. Samamoodi sätestati Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegias 2016. aastal järgmised prioriteetsed tegevusvaldkonnad: tõhusam transpordisüsteem, vähesaastavate kütuste kiire kasutuselevõtt ning üleminek vähese heitega ja heiteta sõidukitele.

Transpordi keskkonna- ja tervisemõju käsitletakse otse ka ELi õigusaktides, kehtestades siduvaid eeskirju, sealhulgas sõiduautode, kaubikute, veoautode ja busside heitenormid, transpordikütuste erinõuded ning mürakaardid ja müra vähendamise tegevuskavad suurte transporditaristute, näiteks lennujaamade jaoks.

Euroopa Keskkonnaameti tegevus

Euroopa Keskkonnaamet (EEA) kogub ja avaldab kooskõlas ELi määrustega (EÜ) nr 443/2009 ja (EL) nr 510/2011 andmeid kõikide Euroopas registreeritud uute sõiduautode ja kaubikute kohta. Neid andmeid kasutatakse uute sõidukite tõhususe hindamiseks ning need sisaldavad teavet sõidukite CO₂ heite ja massi kohta. Tulevikus hakatakse koguma ka veoautode ja busside andmeid. Peale selle kogub EEA liikmesriikidelt riiklikke kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete inventuuriandmeid, mis annavad olulise ülevaate sellest, kuidas transport mõjutab kliimamuutusi ja õhusaastet Euroopas. Samuti haldab Euroopa Keskkonnaamet kütuse kvaliteedi direktiivi (98/70/EÜ) kohast aruandlusprotsessi. Selle direktiiviga kehtestati kütusetarnijatele nõuded, et nad vähendaksid maanteetranspordiks kasutatava kütuse kasvuhoonegaaside heitemahukust.

Euroopa Keskkonnaameti veel üks oluline tegevusvaldkond on transpordi ja keskkonna aruandlusmehhanism (TERM). Selle mehhanismi kaudu jälgib EEA transpordi keskkonnatoimet Euroopas. TERM põhineb eri näitajatel, millega mõõdetakse edusamme transpordiga seotud poliitikaeesmärkide saavutamisel. Samuti avaldab EEA transpordivaldkonna suundumuste aastaaruannet, mis keskendub igal aastal eri teemale. Muude ülesannete hulgas jälgib EEA transpordi põhjustatavat mürasaastet.