Kuidas kohanevad kliimamuutustega inimesed ja linnad?

Kliimamuutused toimuvad praegu ja süvenevad tulevikus, isegi siis, kui ülemaailmne tegevus kasvuhoonegaaside heite vähendamisel osutub edukaks. Paljudes piirkondades sagenevad ja intensiivistuvad äärmuslikud ilmastiku ja kliimaga seotudnähtused, mille tõttu tekivad üleujutused ja põuad. See kahjustab ökosüsteeme, majandusvaldkondi ning inimeste tervist ja heaolu. Seega on kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks rakendatavad meetmed olulised ja need tuleb kohandada Euroopa eri riikide eripäraga. Kliimameetmetega kohanemise meetmed on järgmised.

Üksikisikud ja kodumajapidamised:

- vihmavee kogumine (nt kastmis- ja autopesuveesi), et säästa joogivett ja vähendada sademeterikkal ajal survet kanalisatsioonisüsteemidele;

- puude istutamine, et tekitada kuumalainete ajaks varju;

- hoonete soojustamine, et vähendada suvel jahutamise (ja talvel kütmise) vajadust.

Linnad ja kohalikud omavalitsused:

- rohealade laiendamine (nt linnade soojussaare efekti vähendamine või sademeterikkal ajal vihmavee kogumine);

- ehitusseadustike kohandamine tuleviku kliimatingimuste ja äärmuslike ilmastikunähtuste jaoks;

- tulvatõkete ehitamine üleujutusvastaseks kaitseks  , sh looduspõhiste lahenduste ja ökosüsteemipõhiste lähenemisviiside kasutamine.

Valdkondade sidusrühmad:

- väheste veevarude tõhusama kasutamise edendamine, näiteks taaskasutades puhastatud reovett;

- põuakindlate põllukultuuride arendamine;

- tormide ja põlengute suhtes vähem tundlike puuliikide ja metsamajandamis võtete valimine;

- liikide rände toetamiseks rändekoridoridega arvestamine.

Lisateave on portaalis „Climate-ADAPT“.