Eurooplaste suplusvee kvaliteet on endiselt hea

Küprosel, Luksemburgis ja Maltal oli vee kvaliteet kõikides supluskohtades väga hea. Nendele riikidele järgnesid Kreeka (97%), Horvaatia (94%) ja Saksamaa (90%), kus on palju suurepärase suplusvee kvaliteediga supluskohti. Kogu Euroopas ei vastanud suplusvee direktiivi kohastele vee kvaliteedi miinimumnõuetele veidi alla 2% supluskohtadest, kus vee kvaliteet hinnati halvaks.

Tulemused on võetud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastasest suplusvee kvaliteeti käsitlevast aruandest, milles võrreldi suplusvee kvaliteeti 2014. aastal rohkem kui 21 000 valimisse kaasatud ranniku- ja siseveekogu supluskohas kogu ELis ning Šveitsis ja Albaanias. Koos aruandega on Euroopa Keskkonnaamet avaldanud ka interaktiivse kaardi, kus on näha iga supluskoha tulemus.

Keskkonna, kalanduse ja merenduse volinik Karmenu Vella märkis oma kõnes:„Me oleme kõik mõnikord turistid ja veedame aega rannas. Puhas ja ohutu suplusvesi on meile oluline, et püsida tervena ning hea uudis on see, et suplusvee kvaliteet paraneb jätkuvalt. Seega järgmine kord, kui ujuma lähete, pidage meeles, et Euroopa Liidul on olnud oluline roll ohutu ja puhta suplusvee tagamisel!”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor Hans Bruyninckx lisas:„Mul on hea meel tõdeda, et Euroopas on suplusvesi väga puhas ja vee kvaliteet paraneb pidevalt. See näitab, et kaugeleulatuvad, hästi läbi mõeldud ja tõhusalt ellu viidud poliitikameetmed toimivad ja mõjutavad meie elukvaliteeti.”

Suplusvesi 2014. Peamised tulemused.

• Miinimumnõuetele vastas üle 95% supluskohtadest ning 83% vastas rangematele, „väga hea” kvaliteedi nõuetele. Ainult 409 supelranna puhul, mis moodustab alla 2% supluskohtade koguarvust, hinnati suplusvee kvaliteeti halvaks.
• Kõige rohkem kehva veekvaliteediga supelrandu oli Itaalias (107 randa, 2%), Prantsusmaal (105 randa, 3%) ja Hispaanias (67 randa, 3%).
• Üldiselt oli rannikuäärsete supelrandade vesi väga puhas, peaaegu 97% ELi randadest vastas miinimumnõuetele ja rohkem kui 85% said hindeks „väga hea”. Sloveenias, Maltal ja Küprosel hinnati väga heaks kõik rannikul asuvad supelrannad.
• Sisemaa suplusvetest (järved ja jõed) vastas vähemalt miinimumnõuetele 91% ja suurepärase veekvaliteediga oli neist rohkem kui 78%. Luksemburgis ja Bulgaarias hinnati kõigi sisemaa supluskohtade vesi suurepäraseks. Neile järgnes Taani, kus 95% järveäärsete supluskohtade vesi oli väga hea kvaliteediga. Saksamaal hinnati ligi 2000 sisemaal asuvast supluskohast väga heaks 92%.

Taust

Kohalikud omavalitsused võtavad supluskohtades veeproove kogu suplushooaja jooksul. Seejärel analüüsitakse kahte tüüpi bakterite kontsentratsiooni vees, mis on märk kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust põhjustatud reostusest. Reostunud vesi võib mõjutada inimeste tervist, põhjustades allaneelamisel seedehäireid ja kõhulahtisust.

Sõltuvalt vee bakterisisaldusest antakse suplusvee kvaliteedile hindeks „väga hea”, „hea”, „piisav” või „halb”. Euroopa Keskkonnameti käesolev aastaaruanne põhineb eelmise suplushooaja andmetel, seega kajastub käesolevas aruandes 2014. aasta suvel kogutud teave, mis osutab, milliseks võiks suplusvee kvaliteet kujuneda 2015. aastal.

Lisateave:

• Euroopa Keskkonnaameti suplusvee veebisait
• Euroopa Komisjoni suplusvee veebisait