Keskkond: enamikus ELi puhkekohtades on suplusvesi puhas

Tulemused on võetud viimasest Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastasest suplusvee aruandest, kus antakse ülevaade Euroopa rohkem kui 22 000 mere-, jõe- ja järveäärse supluskoha vee kvaliteedist.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „On rõõm tõdeda , et Euroopa suplusvee kvaliteet püsib üldiselt kõrgena ja on eelmise aastaga võrreldes paranenud. Valdav osa Euroopa kodanikest tunneb muret vee kvaliteedi pärast ja soovib selle kohta rohkem teavet. Seetõttu peame ka edaspidi tegutsema selle nimel, et meie vesi sobiks kõigiks seaduslikeks kasutusviisideks alates suplemisest kuni joogiveena tarbimiseni ning et kogu veeökosüsteemi seisund oleks hea.”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade lisas: „Vee kvaliteet mererandades ja muudes ujumiskohtades on üks Euroopa kodanike suurimaid keskkonnamuresid. Mitmes riigis valmistab aga endiselt probleeme põllumajandusest ja kanalisatsiooniveest pärit reostus, nii et üldsusele ohutu ja puhta vee tagamiseks tuleb pingutada rohkem.”

Aruande kohaselt oli 77,1% supluskohtade vee kvaliteet väga hea, st vastas kõige rangematele soovituslikele nõuetele. Tulemus on eelmise aasta omast 3,5 protsendipunkti võrra parem. 93,1% (1% rohkem kui mullu) mererandade suplusveest oli piisavalt hea kvaliteediga, st vastas vähem rangematele kohustuslikele nõuetele. Vähem kui 2% suplusveest ei vastanud nõuetele.

Küprose, Horvaatia, Malta ja Kreeka supluskohti käsitlevate aruannete andmed olid suurepärased – kõigis neis riikides vastas üle 90% supluskohtade veest kõige rangematele soovituslikele nõuetele ehk oli väga hea kvaliteediga ning ülejäänu vastas kohustuslikele nõuetele. Skaala teises otsas on Madalmaad, Bulgaaria, Läti, Luksemburg ja Belgia, kus rangetele soovituslikele nõuetele vastas suhteliselt väheste supluskohtade vesi. Eriti oli see nii siseveekogude puhul.

Euroopa populaarseimates suvistes puhkepaikades oli vee kvaliteet üldiselt hea – enam kui 90% supluskohtade veest vastas kohustuslikele nõuetele. Hispaanias, Itaalias ja Portugalis oli rohkem kui 80% supluskohtade vesi väga hea kvaliteediga.

Suplusvee üldine kvaliteet on ELis alates 1990. aastast tunduvalt paranenud. Selliste mereäärsete supluskohtade osakaal, mille vesi ei vasta suplusdirektiivi sätetele, on langenud 9,2%-lt 1990. aastal 1,5 %-ni 2011. aastal. Selliste sisemaal asuvate supluskohtade osakaal, mille vesi ei vasta kohustuslikele nõuetele, on langenud 11,9%-lt 1990. aastal 2,4%-ni 2011. aastal. See on seni üks parimaid tulemusi.

Taust

Suplusvesi peab Euroopas vastama 2006. aastal vastu võetud suplusvee direktiivi standarditele, mis peavad olema rakendatud 2014. aasta detsembriks. EL avaldab igal aastal suplusvee kvaliteedi kohta koondaruande, mis põhineb liikmesriikide käest enne eelneva aasta lõppu saadud aruannetel. Tänavuse koondaruande koostamiseks jälgisid suplusvee kvaliteeti ja esitasid selle kohta aruande kõik 27 liikmesriiki ning Horvaatia, Montenegro ja Šveits. Enamik neist tegi seda uute sätete kohaselt.

Kaks kolmandikku supluskohtadest oli mererannas ning ülejäänu jõgedes ja järvedes. Kõige rohkem on mereäärseid supluskohti Itaalias, Kreekas, Prantsusmaal ja Hispaanias, siseveekoguäärseid aga Saksamaal ja Prantsusmaal.

Laborites analüüsiti teatavate bakterite, sh soole enterokokkide ja Escherichia coli sisaldust, mis võib näidata eelkõige kanalisatsiooniveest või loomasõnnikust pärit saastatust. Supluskohad on jagatud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele.

Teavet oma meelisranna vee kvaliteedi kohta saab Euroopa veeteabesüsteemi veebisaidilt, kus on võimalik andmeid alla laadida ja interaktiivseid kaarte vaadata. Teavet kohaliku veekogu seisundi kohta saab saata veebisaidil Eye on Earth.

Lisateave

• ELi suplusvee 2012. aasta aruanne koos andmete ja interaktiivsete kaartidega
• Suplusvett käsitlev teave Euroopa Keskkonnaameti veebisaidil
• Suplusvett käsitlev teave Euroopa Komisjoni veebisaidil