Article

Pinnas — Unustatud loodusvara

See veebileht kuvatakse piiratud funktsionaalsusega kui javascript on välja lülitatud. Palun veenduge, et JavaScript on brauseris lubatud.

Article Avaldatud 2010-03-22 Viimati muudetud 2023-03-21

Topics: Elurikkus. Ökosüsteemid Muld

Pinnas on otsustav ühenduslüli selliste üleilmsete keskkonnaprobleemide vahel nagu kliimamuutused, veemajandus ja elurikkuse kadumine

José Luis Rubio, Euroopa Mullakaitse Seltsi (ESSC) president

Miks peaksin hoolima pinnasest?

Pinnas, muld, mullastik – nimetusi on mitu, kuid nende kasutus ja täpsem tähendus erineb. Tänases virtuaalmaailmas on paljud meist sõna otseses mõttes kaotanud sideme mulla ja pinnasega. Aluskivimil lasuv pinnas ja eriti muld on maapinna elav kate, mis teeb maapealse elu võimalikuks. Nagu õhk ja vesi, on ka muld osa meie elutegevust toetavast süsteemist.

Meie esivanematel oli mullaga palju lähedasem suhe. Paljud neist töötasid sellega iga päev. Nagu praegu, oli mullal ka tol ajal määrav roll toidu hankimisel. Mida varem aga ei mõistetud, on see, et pinnasel on loodusliku süsinikuhoidlana kliimamuutustes tohutu roll.

Pinnas on piiratud loodusvara Kujutage ette, et see õun ⁷ on planeet Maa. Lõigake õun neljaks viiluks ja visake kolm neist minema. Allesjäänud õunaviilu pind kujutab maismaad. Maismaast 50% moodustavad kõrbed, polaar- või mägialad, mis on toidu kasvatamiseks liiga kuumad või külmad või asuvad liiga kõrgel. Lõigake maismaad kujutav õunaviil veel pooleks. Järelejäänud väikse õunaviilu pinnast on 40% toidutootmiseks liiga kivine, järsk, madal, toitainevaene või niiske. Lõigake ära ka see osa – alles jääb imepisike õunatükk. Õuna sisemusel on ümber õhuke koor. See kaitsev koor kujutab maad katvat õhukest pinnasekihti. Eemaldage koor ja te näete, kui vähesest hulgast viljakast pinnasest sõltub kogu maailma toitmine. Pinnast vajatakse ka muuks otstarbeks peale toitmise, nagu see jääb paratamatult ka ehitiste, maanteede ja prügilate alla. Pinnast ohustavad ka reostus ning kliimamuutuste mõju. Sageli jääb pinnas kaotajaks. Nagu võite järgmiseks lugeda, on suurel osal toidutootmiseks sobimatul maismaal oluline roll CO₂ neelamisel.

Pinnas ja süsinik

Pinnas sisaldab kaks korda rohkem orgaanilist süsinikku kui taimestik. Euroopa Liidu mullad sisaldavad üle 70 miljardi tonni orgaanilist süsinikku, mis moodustab ligikaudu 7% kogu maailma süsinikuvarudest ⁸. Üle poole Euroopa Liidu pinnasest sisalduvast süsinikust lasub Iirimaa, Rootsi, Soome ja Ühendkuningriigi turbarabades.

Selle arvu konteksti mõistmiseks mõelge sellele, et igal aastal paiskavad Euroopa Liidu liikmesriigid eri allikaist õhku 2 miljardit tonni süsinikku. Seega on pinnasel kliimamuutustes määrav osa. Isegi kui Euroopa pinnasesüsinikust satub õhku vaid 0,1%, on see on samaväärne olukorraga, kui teedel paiskaks süsinikku õhku 100 miljonit autot rohkem. Selleks peaks Euroopa Liidu autode arv suurenema ligikaudu poole võrra.

Kas teadsite? Muld koosneb kivimitest ning lagunevatest taimedest ja loomadest.⁹ Pinnas ja mullas kasvavad taimed seovad ligikaudu 20% ülemaailmsetest CO₂ heidetest.⁹ Pinnas ja muld aitavad puhastada meie joogivett ja hingatavat õhku – tasuta.⁹ Üks hektar mulda võib sisaldada kuni viis tonni loomi.⁹ Heas seisukorras pinnas vähendab üleujutuste riski ning kaitseb maa-aluseid veevarusid, neutraliseerides või filtreerides välja võimalikud saasteained.⁹

Pinnase ja mulla orgaaniline aine

Pinnase ja süsiniku sisaldamise seose võtmeks on pinnase orgaaniline aine. See on kogu pinnases sisalduv elav ja surnud aine, mis koosneb taimejäätmeist ja mikroorganismidest. Tegu on ülimalt väärtusliku loodusvaraga, mis täidab meie keskkonna ja majanduse jaoks elutähtsaid funktsioone, olles mikroskoopilisel skaalal terve omaette ökosüsteem.

Pinnase orgaaniline aine on väga oluline mulla viljakust määrav tegur. Eelkõige taimestiku jaoks on see justkui elueliksiir. Orgaaniline aine seob toitained mullaga, ladustades neid ja tehes need taimedele kättesaadavaks. Orgaanilises aines elavad mullaorganismid, alates bakteritest kuni usside ja putukateni, ning see võimaldab neil muundada taimejäätmeid ja omastada toitaineid, mida kasutavad looduslikud ja põllutaimed. Samuti säilitab see mulla struktuuri, parandades vee imbumist, vähendades aurustumist, suurendades pinnase veesisaldust ja takistades mulla tihenemist. Peale selle kiirendab mulla orgaaniline aine saasteainete lagundamist ning suudab need siduda mullaosakestega, vähendades saasteainete edasikandumise riski.

Muld, taimed, süsinik

Fotosünteesi käigus neelavad kõik elustaimed atmosfäärist süsihappegaasi ja moodustavad sellest oma biomassi. Kuigi näeme taimest ainult maapealset osa, toimub samavõrd mastaapne varjatud kasvamine maa all. Juured eritavad mulda pidevalt orgaanilisi ühendeid, soodustades mikroorganismide elutegevust.

See suurendab mulla bioloogilist aktiivsust ning stimuleerib mulla orgaanilise aine lagunemist, mille käigus vabanevaid mineraalseid toitaineid vajavad taimed kasvamiseks. Samasugune protsess toimub vastupidi – teatud kogus süsinikku kandub üle stabiilsetesse orgaanilistesse ühenditesse, mis seovad süsiniku ja hoiavad selle sadade aastate jooksul atmosfäärist eemal.

Sõltuvalt põllumajandustootjate majandamisviisidest, mulla liigist ja kliimatingimustest võib bioloogilisel aktiivsusel seoses mulla orgaanilise ainega olla kas positiivne või negatiivne mõju. Mulla orgaanilise aine koguse suurenemine tekitab hoidla, kuhu pika aja vältel ladestub atmosfäärist süsinikku (peale muude positiivsete mõjude). Orgaanilise aine koguse vähenemine tähendab, et atmosfääri eraldub süsihappegaasi ning et meie majandamisviiside tõttu suurenevad inimtekkelised heitkogused.

Seega avaldavad meie maakasutustavad tohutut mõju sellele, mis toimub süsinikuga mullas. Äärmiselt oluline on see, et mullast vabaneb süsinikku siis, kui rohumaad, majandatavad metsamaad või looduslikud ökosüsteemid muudetakse põllumaaks.

Kõrbed liiguvad Euroopasse

Üks ülimalt dramaatiline näide mullaga seotud probleemide kohta Euroopas on kõrbestumine, kui elujõulisest ja heas korras mullast kaovad toitained sedavõrd, et muld ei suuda enam elutegevust tagada ning võib isegi tuules minema kanduda.

„Sellised looduslikud tingimused nagu kuivus, sademete muutlikkus ja paduvihmad ning haavatavas seisukorras mullad on koostoimes pikaajalise ja kestva inimsurvega tinginud olukorra, kus suurt osa Lõuna-Euroopast ähvardab kõrbestumine,” räägib Euroopa Mullakaitse Seltsi president ning Valencia Ülikooli ja Valencia linna mullauuringute talituse juht José Luis Rubio.

Praegu on kõrbestumise suhtes äärmiselt tundlik 8% Lõuna-, Kesk- ja Ida-Euroopa territooriumist ehk ligikaudu 14 miljonit hektarit. Kui võtta arvesse ka keskmist tundlikkust, on see territoorium 40 miljonit hektarit. Kõige enam mõjutatud Euroopa piirkonnad on Hispaania, Portugal, Lõuna-Prantsusmaa, Kreeka ja Lõuna-Itaalia ¹⁰.

„Pinnase seisundi järkjärguline halvenemine erosiooni tõttu, orgaanilise aine kadumine, pinnase sooldumine või mullastruktuuri hävimine kandub üle ökosüsteemi muudele osadele – veevarudele, taimestikule, loomastikule ja mulla mikroorganismidele – ahelreaktsioonina, mille lõpp-punktiks on kõle ja viljatu maastik.

Inimestel on kõrbestumise tagajärgi sageli keeruline mõista või isegi märgata, sest enamasti tekivad need varjatult ja märkamatult. Nende tagajärgede keskkonnamõju põllumajandustoodangule, üleujutuste ja maalihete üha suuremad majanduskulud, nende mõju maastike bioloogilisele kvaliteedile ning kogumõju maapealse ökosüsteemi stabiilsusele tähendab aga seda, et kõrbestumine on üks Euroopa suurimaid keskkonnaprobleeme,” ütleb José Luis Rubio.

Euroopa mulla kaitsmine

Muld on üks peamine ja seejuures väga keerukas loodusvara, kuid sellest hoolimata eirame me selle väärtust üha enam. Euroopa Liidu õiguses ei käsitleta kõiki ohte terviklikul viisil ja mõnes liikmesriigis puuduvad konkreetselt mullakaitse õigusaktid.

Euroopa Komisjon on mitme aasta vältel koostanud mullapoliitika ettepanekuid. Mitme liikmesriigi silmis on need aga vastuolulised ning poliitika väljatöötamine on jäänud soiku. Seetõttu ei ole muld samasuguse kaitse all kui muud elutähtsad loodusvarad nagu vesi ja õhk.

Tähelepanu keskmes: turvas Turbarabade ökosüsteemid on süsiniku säilitamisel kõikidest maapealsetest ökosüsteemidest kõige tõhusamad. Turbarabad võtavad enda alla vaid 3% planeedi maismaast, kuid sisaldavad pinnase süsinikust 30%. Nii on turbarabad kõige tõhusamad pikaajalised süsinikuvaramud maailmas. Inimese sekkumine võib aga süsiniku tootmise ja lagunemise looduslikku tasakaalu hõlpsasti häirida, muutes turbarabad süsinikuheidete allikaks. Praegu moodustavad turbarabade kuivendamisest, kasutamisest ning tulekahjudest tingitud CO₂ heitkogused hinnanguliselt vähemalt 3000 miljonit tonni aastas, mis on samaväärne üle 10% terve maailma fossiilkütustest pärit heitkogustega. Praegu ei ole turbarabade majandamine üldjuhul säästev ning see kahjustab oluliselt nii elurikkust kui ka kliimat.¹¹

7. USA põllumajandusministeeriumi loodusvarade kaitse talitus.

8. Euroopa Komisjon: Euroopa Komisjon 2008, „Ülevaade kättesaadavast teabest mulla ja kliimamuutuste vastastikuste seoste kohta”.

9. http://ec.europa.eu/environment/pubs/pdf/factsheets/soil.pdf

10. Vahemere piirkonna kõrbestumise infosüsteem (Desertification Information System in the Mediterranean Basin, DISMED).

11. ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP) 2011. aasta aruanne „Turbarabade, bioloogilise mitmekesisuse ja kliimamuutuste hinnang”.