Eioneti tutvustus

Riikide teabekeskused koordineerivad riikide seireasutusi, ühendades riiklike ja muude keskkonnateabe asutuste eksperte.

1994. aastal tegevust alustanud Eionet on saanud Euroopas tuntuks ja usaldusväärseks kvaliteetsete andmete, teabe ja hinnangute pakkujaks.

Keskkonnateabe- ja vaatlusvõrku Eionet iseloomustab:

• tugev institutsiooniline koostöö mitmel tasandil (riiklik, piirkondlik, Euroopa, rahvusvaheline) ning kodanikuühiskonna partnerlus, mida edendab koordineeriv asutus;
• kokkulepitud ühine sisu – andmed, teave, näitajad, analüüs;
• ühine infrastruktuur, standardid ja vahendid.

Liikmesriigid ja koostööriigid

Keskkonnaametil on praegu 32 liikmes- ja kuus koostööriiki. 32 liikmesriigi seas on 27 Euroopa Liidu liikmesriiki ning Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Türgi.

Koostööriigid on kuus Lääne-Balkani riiki: Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Kosovo[i] . Nende riikide koostöömeetmed on lõimitud Eionetiga ja neid toetab Euroopa Liit ühinemiseelse abi rahastamisvahendist.

Keskkonnaamet teeb ka rahvusvahelist koostööd muude kui oma liikmes- ja koostööriikidega.

Pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList 31. jaanuaril 2020 ei kuulu Ühendkuningriik enam EEA institutsionaalsetesse võrgustikesse ega juhtimisse. Lisaks ei osale Ühendkuningriik enam EEA volitustega seotud koosolekutel ega muudes koordineerimisprotsessides. Põhimõtteliselt [1] ei ole Ühendkuningriigil enam õiguslikku kohustust säilitada või anda teavet ja nõu või aidata täita oma kohustusi, mis tulenevad ELi keskkonnaõigusaktidest, pärast üleminekuperioodi lõppu 31. detsembril 2020. 

Lisaks riikide teabekeskustele ja seireasutustele kuuluvad Eionetti 7 Euroopa teemakeskust.

Lisateave

• Eioneti veebileht
• Riikide teabekeskuste loetelu
• Brošüür: Eionet ühendab
• Eioneti prioriteetsete andmete vood