Keskkond: vee kvaliteet jätkuvalt kõrge kogu ELis

Parim tulemus oli Küprosel, kus 100% supluskohtade veest vastas nõuetele, järgnesid Horvaatia (97,3%), Malta (95,4%), Kreeka (94,2%) ja Iirimaa (90,1%). Tulemused on võetud Euroopa Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni iga-aastasest suplusvee aruandest, kus võrreldakse EL 27 liikmesriigi rannikuäärse ja sisemaal asuva rohkem kui 21 000 supluskoha vee kvaliteeti. Samuti on komisjon võtnud vastu uued märgid ja sümbolid, mida hakatakse kasutama inimeste teavitamiseks suplusvee klassifikatsioonide ja ujumispiirangute kohta (vt allpool link).

Keskkonnavolinik Janez Potočnik ütles: „Mul on hea meel, et Euroopa suplusvee kvaliteet on jätkuvalt kõrge, kuigi seda saaks veelgi parandada. Puhas vesi on hindamatu allikas ning me ei tohi pidada seda iseenesestmõistetavaks. Tahan julgustada liikmesriike tagama, et kuigi kvaliteet eelmisel aastal veidi halvenes, hakkab see järgmisel aastal jälle paranema.”

Euroopa Keskkonnaameti tegevdirektor professor Jacqueline McGlade lisas: „Puhas ujumisvesi on ELi kodanikele väga oluline ning see teave võimaldab neil nõuda järve-, jõe ja rannavete kõrgeimat kvaliteeti. Üldsuse osalemine on Euroopa suplusvete pideval jälgimisel oluline, seda eriti siis, kui kliima muutumise mõju muutub nähtavamaks.”

Aruanne annab põhjaliku ülevaate ELi liikmesriikide suplusvee kvaliteedi kohta 2010. aasta suplushooajal, nii et ujujad näevad, kus peaks vee kvaliteet olema hea 2011. aastal. Samuti on selles esitatud suplusvee kvaliteedi trendid alates 1990. aastast.

Analüüs võtab kokku rohkem kui 21 000 Euroopa supluskoha (umbes 70% rannikul ja ülejäänud sisemaal) andmed. Supluskohad on klassifitseeritud kolmeks: vastavad kohustuslikele nõuetele, vastavad rangematele soovituslikele nõuetele, ei vasta nõuetele.

Suplusvee kvaliteet on kõrge hoolimata erinevatest tulemustest 2010. aastal

2010. aastal vastas 92,1% Euroopa rannikuäärsest suplusveest ja 90,2% sisemaa suplusveest kvaliteedi miinimumnõuetele. Ainult 1,2% rannikuäärsest suplusveest ja 2,8% sisemaa suplusveest ei vastanud nõuetele. Ülejäänud ei ole klassifitseeritud andmete ebapiisavuse tõttu.

Üldiselt rannikuäärse suplusvee kvaliteet 2009–2010 halvenes, kohustuslikke nõudeid täitvate suplusasutuste arv vähenes 3,5%, soovituslikele nõuetele vastajate arv vähenes 9,5%.

Samuti langes sisevete kvaliteet. Soovituslikke norme täitvate jõgede ja järvede hulk vähenes 10,2%, kuigi kohustuslike nõuete täitmine jäi peaaegu samale tasemele. Eriti probleemsed olid jõed, kuna ainult 25% jõgede suplusvetest vastas soovituslikele nõuetele.

Taust

Suplusvesi peab Euroopas vastama standarditele, mis on sätestatud suplusvee direktiivis (2006/7/EÜ, vastu võetud 2006. aastal) ning millega ajakohastatakse ja lihtsustakse varasemaid õigusakte. Direktiiv tuli siseriiklikku õigusesse üle võtta 2008. aasta märtsiks, kuigi liikmesriikidel on 2014. aasta detsembrini aega seda rakendada. 2010. aasta suplushooajal jälgisid 20 liikmesriiki suplusvee kvaliteeti ja andsid selle kohta aru vastavalt uutele sätetele.

Euroopa kodanikud saavad teavet meelisranna vee kvaliteedi kohta Euroopa veeteabesüsteemi vahendusel. Veebilehelt saavad kasutajad laadida alla andmeid ja vaadata interaktiivseid kaarte nii Euroopa tasandil kui ka üksikute seirejaamade kaupa. Inimesed saavad saata teavet kohaliku veekogu seisundi kohta portaalis Eye On Earth.

Lisateave:

2010. aasta aruanne ELi suplusvee kohta, sealhulgas andme- ja kaardivaaturid

Euroopa Komisjoni suplusvee veebisait

Uued märgid allalaadimiseks:  http://ec.europa.eu/environment/water/water-bathing/signs.htm